|
|
“Leiburi leivategu |
Triin Kuus sattus leiba küpsetama ühe tuttava soovitusel ja nüüd on see talle tavapäraseks tegevuseks saanud. Kui Triin pisut üle kolme aasta tagasi oma esimese koduse leiva küpsetas, oli see väljanägemiselt hästi tõmmu ja paksu koorikuga. Siiski võtsid tema pereliikmed küpsetise tookord hästi vastu ja nüüd on omaküpsetatud leib Kuuside kodus igapäevane toit.
Kodus tehtu tuleb odavam
Perenaise sõnul on ta rakendanud oma teadmisi ja oskusi, kuid on hankinud infot leiva küpsetamise kohta ka mitmetest käsiraamatutest. Kui alguses osteti nende peres leiba paralleelselt kodus küpsetatuga ka poest, siis umbes aasta jooksul pole poest enam leiba toodudki. Lapsed arvasid alguses küll, et vahepeal peaks ka poest leiba ostma, kuid nüüd on kogu pere koduleivaga harjunud.
Triin Kuus on teinud ka kalkulatsiooni ja selgus, et kodus küpsetatud leib tuleb poe omast natukene odavam.
Perenaise sõnul on tal olnud hea võimalus osta Koksvere veskist soodsalt suurem kogus rukki täisterajahu. Ta hakkas ka külakostiks oma leiba kaasa võtma ja see maitses kõigile. Kuuside peres on omaküpsetatud leib väga tähtsal kohal ka pühade ajal, olgu siis lihavõtted või jõulud.
Nimi “Triinu rukkileib” tuli selle autori sõnul kuidagi loomulikult, ilma et ta selle üle palju pead murdma oleks pidanud. Perekondlikeks tähtpäevadeks küpsetab ettevõtlik perenaine tavaliselt kaks leiba, millest üks on nende pere jaoks traditsiooniline “Triinu rukkileib” ja teine puuviljade ning pähklitega. See viimatimainitu siiski kõigile ei maitse ja ka Triinu lapsed Eliise ja Henri eelistavad lisanditeta leiba. Henrile meeldib tema enda sõnul ka Leiburi seemnetega leib.
Pereema märkis, et eks see puuviljade ja pähklitega leib on pigem magustoidu asendaja kui tõsine igapäevane leib. Ka küüslauguleiba on ta küpsetanud. Leivameister tunnistas, et talle kohe meeldib köögis toimetada. “Perele tuleb ju nagunii süüa teha ja eks selle kõrvalt saab ka üht-teist uut ja põnevat katsetada,” rääkis ta.
Kodune leib peaks alati laual olema
“Kui mingil hetkel kodus leib otsa saab ja seda poest tuleb osta, siis see pole nagu enam õige leib. Mina küll tahan, et meil kodus oma leib alati toidukapis olemas oleks,” kinnitas Triinu abikaasa Meido Kuus, lisades, et võit Leiburi konkursil oli ikka tõeline üllatus.
Tema sõnul on rõõmustamiseks põhjust seepärastki, et nii mõnigi perenaine oli konkursile saatnud mitu retsepti, kuid tema abikaasa piirdus ühe retseptiga. Meido nentis ka, et kui tema abikaasa retsepti järgi valmistatud leib kauplustesse müügile jõuab, on päris hea tunne minna seda ostma.
“Tead ju, et ostad päris oma leiba,” lausus ta. Pereisa sõnul on kindlasti teisigi selliseid agaraid perenaisi, kes kodus leiba küpsetavad, aga neid, kes seda regulaarselt teevad, on ilmselt vähe, ja et küllap sõltub koduse leivateo regulaarsus sellestki, kui hästi see kellelgi välja tuleb.
“Võib-olla on üks põhjus, miks kodus vähe leiba küpsetatakse, ka selles, et inimestel on alati väga kiire. Nii ei tekigi mõtet, et tegelikult võiks pere toidulaual iga päev oma leib olla. Minnakse lihtsama vastupanu teed ja ostetakse leib poest,” lisas ta.
Kogemus julgustas osalema
Mõte konkursil osaleda tekkis Triin Kuusil ajalehereklaami lugedes. “Ma pole küll varem ühelgi konkursil osalenud, aga seekord mingi sisetunne ütles, et tuleks proovida,” rääkis ta.
Konkursile oli saadetud üle 60 retsepti. Retseptide ja fotode põhjal valis žürii välja kuus finalisti, kelle hulka jõudis ka Triin Kuus. Sellest, et ta finaali on jõudnud, sai naine teada juba umbes kuu aega pärast konkursi väljakuulutamist. Finaalvõistlus sai teoks Tallinnas restoranis “Leib Resto ja Aed.” Sinna pidi iga finalist kaasa võtma kaks konkursile saadetud retsepti järgi küpsetatud leiba.
Eelmisel kolmapäeval teoks saanud finaalvõistlus kestis umbes poolteist tundi. “Triinu leiba” hakatakse Leiburis küpsetama arvatavasti järgmise aasta esimesel poolel.
Leivaküpsetajast käsitööliseks?
Triin Kuus lausus, et selline kogemus andis talle julgust ja enesekindlust ka edaspidi mõnel talle sobilikul konkursil osaleda. Perenaise enda sõnul võiks selliseks valdkonnaks, kus ta taas võistlema nõustuks, olla käsitöö. Oma eriala poolest ongi Triin Kuus hoopis käsitöötegija ja huvist selle ameti vastu asuski ta tänavu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku tekstiili õppima. Praegu õpetab Triin Kuus Viljandi maakonnas väikeses Kirivere põhikoolis lastele käsitööd.
TOOMAS REINPÕLD
