Põllumajandustarvikuid müüv ja vahendav osaühing Avaks on ümberkaudsete põllumeeste ja talupidajate jaoks asendamatu ettevõte, kust alati vajaliku pikemat kaubareisi ette võtmata kätte saab. Firma juhataja Kalev Ilves jääb praegu enda ja Avaksi tegevust kirjeldades tagasihoidlikuks, nimetades firmat nišiäriks, mis on raskuste kiuste siiski üle kahekümne aasta vastu pidanud.
Avaks kasvas välja Jõgeva EPT-st (Eesti Põllumajandustehnika) ning oli toonast ettevõtet ja praegu Avaksit juhtiva Kalev Ilvese sõnutsi asjade loomulik käik. “Tegevus tuli üle võtta ja me asusime asja kallale kohe, kui eraettevõtluseks võimalus tekkis. Algul tuli käia ministeeriumi vahet, sest EPT kuulus ju tollal ministeeriumile, ning esimesed põhikirjad, mis me sinna üles andsime, saadeti tagasi,” meenutas Kalev Ilves. Tal paluti nimelt pärast põhikirjade tagasilükkamist need dokumendid spetsiaalses asutuses vormistada lasta. Kas see nüüd hädavajalik oli, jäigi selgusetuks, sest tollane aeg seadis oma korrektiivid ja ju siis oli see mõnele kõrgemale ametnikule vajalik.
Veel takistas ettevõtte loomist rahanappus, sest aktsiaseltsi moodustamiseks on kindlad reeglid ning Kalevil ja tema partneritel ei olnud võimalik piisavat hulka raha kokku ajada. See situatsioon lahenes siiski üsna valutult, nimelt muudeti aktsiaseltsi loomise tingimusi ja selle võis luua ka veidi väiksema põhikapitaliga.
Aktsionäre oli Avaksil alguses koguni kuuskümmend kolm aktsionäri. Nende arv oli suur seetõttu, et koos Nõukogude Liidu lagunemisega devalveerus suure hooga ka rubla ning sellest tingituna lisati hoiukassas hoiustele kindel protsent. Seda raha sai aga kasutada vaid aktsiate ostuks. Seega aitas Kalev Ilves ettevõtte loomisel ka sõpru-tuttavaid hädast välja, kellel hoiukassasse niinimetatud “Gorba Mihkli protsent” jooksis, kuid seda kuskile paigutada polnud. Praegu on aktsionäre nelikümmend kaks.
Uus koht saadi valmis viie kuuga
Algne plaan oli jätkata EPT põhitegevust iseseisva aktsiaseltsina, kuid ajapikku asjad muutusid ja tegevusvaldkond laienes. Jõgeval Turu tänava lõpus asuv kompleks oli äri arendamiseks ideaalne paik, sest lisaks üsna suurele kinnistule, kulgesid seal ka raudtee haruteed, mille kaudu oli hea kaubavahetust pidada. Koostööd hakati tegema praegu Eestis ühe suurema väetistega tegeleva ettevõttega Kemira, hiljem saadi koostööpartneriks ka Soome päritolu põllumajandustehnikat müüv kontsern KeskoAgro, mis tänaseks päevaks kannab nime Konekesko. Ainsana Eestis pakkus Avaks teenust Hardi taimekaitsepritsidega, mis jäi eriarvamuste tõttu soiku kaks aastat tagasi.
Üle kümne aasta tegutses Avaks Turu tänava lõpus asuval territooriumil. Seitse aastat tagasi tuli Kalev Ilvesel mõte asukohta vahetada. Turu tänaval asuva kinnistu müüs ta Leedu väetisefirmale Agrochema ning asus ise kiiresti uut kohta otsima, sest aega väljakolimiseks oli vähem kui pool aastat. “Eks algul käis ka mõte peast läbi, et müüks firma maha, kuid eestlaslik põikpäisus ei lubanud,” lisas mees.
Tal jäi silm pidama endise Jõgeva piimakombinaadi hoonetele ja territooriumile. Et aega oli vähe, tuli otsustada kiiresti. Kiire organiseerimise ja hea koostöö tulemusena saadi Avaksi kauplus valmis lausa kolme kuuga. Kalevil oli veidi kahju sellest, et ajanappuse ja väheste rahaliste võimaluste tõttu ei saanud säilitada poeruumides maja algset tsaariaegset välimust ja seinad tuli katta kipsplaatidega. “Ega need pappseinad mulle endale sugugi ei istu,” tunnistas Ilves.
Kõige raskemad olid algusaastad
Nüüd, mil tegutsetud juba kakskümmend üks aastat, on Avaksi kompleks palju muutunud. Nende territooriumil on rentnikeks seitse erinevat ettevõtet. Kalev Ilves tunnistas, et temalt on ruume rohkem küsitud, kui tal pakkuda on. Samas on ettevõtte enda tegevus aastatega kahanenud. “Praegu on meie käive võrreldes 1996. aastaga pea neli korda väiksem,” tunnistas ta. “Selline ettevõtlus on omaette nišš, kuid see on vajalik. Kliendid on meie tootevalikut kiitnud ning öelnud, et siit saab paljusid selliseid asju, mida suuremates põllumajandustarvikuid müüvates asutustes ei leidu,” lisas ta.
Algselt aktsiaseltsina loodud ning praegu osaühinguna tegutsev Avaks on üle elanud kaks rahareformi, näinud buumiaega ja pidanud vastu majandussurutise perioodi. Kõige raskem oli Kalevi Ilvese sõnutsi äri ajada üheksakümnendate alguses, mil oli sageli vaja õnnele loota. Oli olukordi, kus oli tarvis saata dollaripakiga mees Minskisse kaupa tellima ning kunagi ei teadnud, kas see tal ka korda läheb. Õnneks ei ole Kalevil tulnud ette olukordi, kus ta nii rahast kui kaubast ilma oleks jäänud.
Veidi enam kui kuu aega tagasi täitus Kalevil kuuekümne viies aastaring. Mees tunnistas, et on juba ammu mõelnud töölt taanduda ja anda ettevõte kellegi teise juhtida. Seni pole tal aga mingit kindlat plaani, kellele või millisel kujul ettevõte üle anda. “Olen mõelnud müümisele, kuid jälle segab see põikpäisus. Ma ei taha siia juhiks kedagi suvalist, kes kehvemal juhul paari aasta vältel firma põhja laseb,” rääkis Kalev Ilves.
Osaühing Avaks
*Asutati aastal 1991
*Tegevusalad:
*Väetiste ja agrokeemiatoodete jaemüük
*Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete jaemüük
*Tööstuslike kummitoodete jaemüük
*Põllutöömasinate ja nende varuosade jaemüük
i
EILI ARULA
