Oktoobrikuu algul viibis Jõgevamaa Koostöökoja delegatsioon Lõuna-Saksamaal ja Austrias arengustrateegia koostamiseks uusi kogemusi hankimas, et see töö kodus võimalikult edukalt ära teha.
Õppereisil tutvuti Lõuna-Saksamaal Baierimaal ja Austrias ühe Leaderi-rühma arengustrateegiatega ning uuriti tegevusrühmade võimalikke arengusuundi. Samuti püüti selgust saada, milliseid projekte nende strateegiate järgi kirjutatakse. Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on koja juhatuses mitu uut liiget, kes on Leaderi tegevuses lühikest aega kaasa löönud, seega avanes hea võimalus oma teadmisi täiendada. Kõigepealt tutvuti Altbaieri Donaumoosi tegevusrühmaga. Projektide tutvustus algas vastuvõtuga Königsmoosi vallas. Tegevusrühma juht Harald Müller ütles, et strateegia väljatöötamiseks kulus kaks aastat. Strateegia koostati võimalikult laiapõhjaline ja sisaldas 12 suunda. Oluliseks peeti, et võimalikult paljud kodanikud oleksid tegevustega haaratud. Väga edukad olid turismi- ja sotsiaalprojektid.
Aive Tamme sõnul tutvustati neile vanade karjääride veehoidlate projekti. Projektis osales seitse valda ja nende territooriumil on vanades karjäärides 40-50 veekogu. Projekti esimesel etapil kaardistatakse veekogude omanike huvid ja leitakse igale veekogule üks-kaks kasutusala, mida seal arendada.
“Eesmärk oli saavutada olukord, et veekogude omanikud ei arendaks igal pool ühesuguseid tegevusi. Tulemuseni loodetakse jõuda kümne aastaga,” rääkis Tamm.
Haus im Moosi vabaõhumuuseumis oli kõne all ka võimalik soo taastamine. “Meie Eestis oleme selles arenguhetkes, et me ei peaks kõike lammutama, vaid püüdma säilitada loodusliku tasakaalu,“ märkis Tamm.
“Härgade tee” projekt
Mõlemad eelmainitud Leader-tegevusrühmad olid kaasatud rahvusvahelisse projekti “Härgade tee”, millega tegeleb kokku 15 rühma Saksamaalt, Austriast, Ungarist ja Rumeeniast. Projektil on ajalooline taust, järgitakse vana kaubandusteed. 13.- 17. sajandil toodi Ungarist ja Rumeeniast ca 100 000 härga Viini ja jagati sealt edasi põhja poole Euroopasse. Põhjuseks oli riigilinnade Augsburgi, Nürmburgi teke. Linnades vajati liha ja kohapeal ei olnud loomade karjatamiseks tingimusi. Kõnealused karjad olid 200-500-pealised, need olid ungari hallveised, kes olid väga vastupidavad. Päevas läbiti umbes
Suletud prügilast jahilasketiiruks
Külalistele tutvustati ka lasketiiru, mis oli rajatud suletud prügila peale. Lasketiiru rajamise võttis käsile kohalik jahimeeste selts ja kasutati abi Leader + programmist. Ehitis valmis 2006. aastaks ja seal on võimalik teha laskeharjutusi ja korraldada ka võistlusi. Tiiru kasutatakse aktiivselt, mõnel päeval on külastajaid sadakond.
Edasi sõideti Austriasse Sauwaldi piirkonda, kus tutvuti kõigepealt perekond Niedermayeri majapidamisega. Lisaks loomapidamisele tegelevad nad mahla tootmisega. Selle tööga alustati 17 aastat tagasi ja esialgu tehti mahla oma tarbeks. Nüüd on seal väike mahlatööstus, kus pressitakse 130 tonni õunu aastas, millest 30 tonni tehakse teenustööna. Puuviljad ostetakse kokku lähipiirkonnast. Põhiline toodang on õunamahl. Leaderi toetust kasutati seadmete ostmiseks ja turundustegevuseks. Et tegemist on piirkonnas tuntud tootjaga, siis on mahla müük läinud hästi, pool toodangust müüakse kaupluste kaudu ja pool otse kodunt. Mitmete kaubandusettevõtetega on neil hea koostöö.
Aive Tamme sõnul tundis selle talu peremees, kes on Eestis käinud, huvi, miks meil kõik õunapuud nii majade lähedale istutatakse.
“Meile on see elementaarne. Nõukogude ajal oli majade ümber maad nii vähe, et mujale polnudki neid istutada,” nentis Aive.
Jalutuskäik puulatvades
Rajatud on poole kilomeetri pikkune puidust konstruktsioon jalgteega ja vaatetornidega, kus saab jalutada puulatvade kõrgusel. Näha on metsaelustikku tutvustavad infostendid. Olemas on ka loodus- ja seiklusrajad, puuhotell, söögikohad, vaba aja veetmise kohad.
Aive Tamme sõnul kirjutati idee midagi niisugust teha strateegiasse 2001. aastal. 2003. aastal tuli üks talunik välja konkreetse plaaniga selle elluviimiseks. Projekti teostumisse oli esialgu suhtutud umbusklikult ja ennustatud 25 000 külastajat aastas. Moodustati mittetulundusühing ja projekt viidi ellu, kulutades selleks miljon eurot. Tänu Leaderi toetusele, sai rada valmis ja 2005. aasta suvel käis 165 000 külastajat, järgmisel aastal 250 000. Nüüdseks on külastaja arv stabiliseerunud: 130 000-150 000 aastas. Sellega loodi piirkonda 35 töökohta ja lisaks esimese aasta investeeringule on investeeritud veel kolm miljonit eurot.
Rajatud on nii noortehotell kui ka peredele mõeldud hotell, samuti väga õpetlik mänguväljak ja kiiged.
Sauwaldi tegevusrühma liider Thomas Müller rääkis erinevatest strateegia koostamise viisidest ning pakkus välja kolm teed arengustrateegia saamiseks.
Panoraamtee projekti on aidanud luua kunstnikud, tuues välja kaljude vahel voolava Doonau. Piki Doonau kallast on rajatud peatuskohad, kus saab nautida avanevat vaadet ja puhata. Mini-Doonau projektis oli modelleeritud jõge algusest kuni suubumiseni Musta merre. Saab vaadata, kuidas toimuvad üleujutused ning kuidas tammide abil vee voolamist reguleeritakse. Olemas on ka stendid, mis tutvustavad jõe ja selle ümbruse elustikku.
Forellid mängisid jalgpalli
i
Talumajapidamises tegeldakse eduka turismiprojektiga, kus peremees on kogunud vanu asju ja tööriistu ning tutvustab neid. Talus on 1820. aastal rajatud vee jõul töötav saeveski ja see on veel tänapäeval töökorras.
Talu territooriumi läbiva oja juures tutvustas peremees seal elavaid ojaforelle, jõeforelle, ojavähke ja ka signaalvähke. Sööda abil meelitas ta jõeforellid palli väravasse lööma ja läbi rõnga hüppama. Forellitsirkusega alustati selles talus juba 1947. aastal. Endisse vesiveskisse on rajatud muuseum. Veskit on mainitud esimest korda 1348. aastal.
Aive Tamme kinnitusel peavad sakslased ja austerlased oluliseks, et toetuse taotlejatel on antud valdkonnas olemas teoreetilised teadmised.
Ta tänas reisil osalenud Jõgeva vallavanemat Enn Kurge, sest just tänu tema märkmetele on meil praegu õppereisilt olemas ka paljud tähtsad numbrid.
Oluline Leader projektide juures Saksamaal ja Austrias:
*Kohalike inimeste aktiviseerimine
*Kogukonna suurema sidususe loomine
*Ajaloo ja kultuuritraditsioonide säilitamine
*Oma piirkonna väärtustamine ja tutvustamine külalistele
*Kohaliku toidu ja tooraine propageerimine.
i
HELVE LAASIK
