Septembris alustati Eesti Televisioonis uue saatesarjaga “Iga pink räägib loo”, autoriks Vahur Kersna. Täna ekraanile jõudvas saates on üks kolmest peategelasest Maarja- Magdaleenas elav Kaljo Talussaar.
Pingiloo läbi saadakse laiemalt teada paljudest auväärt inimestest Eestimaa eri paigus, kellele kohalik rahvas saatejuhi üleskutset järgides nimelise pingiga oma tänu ja lugupidamist avaldab. Üks selline kullateraga inimene, kui kasutada Ellen Niidu väljendit, on aastakümneid jaoskonnaarstina töötanud Kaljo Talussaar ja temale pandi juuli alguses nimeline pink sealse kiriku ette platsile.
Ideega just doktor Talussaarele pink pühendada tuli välja omal ajal Maarja (varem Järve) ambulatooriumis töötanud Ilme Kübarsepp.
“Kui suvel televiisoris esimest korda selle pingisaate reklaam oli ja kutsuti kõiki üles oma kodukandist inimesi leidma, kes nimelist pinki vääriksid, tuli tema mulle kohe meelde. Kaljo Talussaar on ju nii tagasihoidlik inimene ja on enda esiletõstmist alati vältida püüdnud. Ma mõtlesin, et see on nüüd üks võimalus, kuidas nii tema endised kolleegid kui arvukad kunagised patsiendid teda pisutki tänada saaksid,” rääkis Ilme, kelle kinnitusel meeldis mõte ka tema kunagistele kolleegidele Eha Liivakule ja Aksella Luhale. Kõige keerulisem oli muidugi asjaosalist ennast saatelindistusel osalemiseks nõusse saada, aga läbirääkimiste tulemusel see siiski õnnestus.
Kolmkümmend aastat samal tööpostil
“Kaljo Talussaar tuli siia ambulatooriumi tööle 1966. aastal ja töötas samas kohas pensionilejäämiseni 1996. aastal, seega kolmkümmend aastat.
Küll ta oli osavõtlik ja südamlik! Ja küll oleks meil praegu elu rõõmsam ja turvalisem, kui selliseid arste rohkem oleks!” rääkis Ilme, kinnitades, et tohter oli ka väga sõbralik ja vastutulelik kolleeg, kes kõigiga alati raskusteta kontakti sai.
“Maa-arsti tööpäev oli tol ajal 24 tundi pikk ja nädalavahetuski polnud mureta, kui keegi raskelt haigestus. Iial ei jätnud doktor Talussaar ka südaööl kuhugi appi minemata, kui teda vajati. See teiste tervisele mõtlemine, see oli tal kohe veres. Arsti tööautoks oli tookord Willis. Esialgu oli autol juht, hiljem tuli tohtril endal seegi töö ära õppida. Ja eks autol juhtus ikka hädasid olema, teinekord jäime tee pealegi,” meenutas Ilme Kübarsepp, kes ise töötas patronaažiõena ja kelle ametikohustuste hulka kuulus seega vastsündinute kodude külastamine, imikute tervisekontroll, emade nõustamine.
Sõber suurte ja väikestega
“Kui auto remonti vajas, siis võtsid kolhoosi remondimehed toreda tohtri sõiduki esimesel võimalusel oma hoole alla. Aga ega arst siis niisama jõude oodanud, kuni mehed autot praavitasid. Ühe mehe käest, kellel teadis tervisehädasid olevat, küsis, kuidas tal läheb, teisel mõõtis sealsamas vererõhku ja manitses lähemal ajal ambulatooriumi tulema, kui leidis, et põhjalikum tervisekontroll vajalik on. Tema autot tundis kolhoosirahvas juba kaugelt. Näe, ambulants tuleb, öeldi,” jutustas Ilme. Sellesama autoga viis tohter mõne tõsisema hädalise südaööselgi Tartu haiglasse, kui väga vaja.
“Lastega sai doktor Talussaar ka alati imekiiresti kontakti ja see oli tõesti märkimist väärt saavutus, kui mõelda sellele, et vanematel oli vähemalt tol ajal rumal komme lapsi arstiga hirmutada. Umbes nii, et kui sa suppi ei söö, jääd haigeks, tuleb arst ja teeb süsti. Kui mina kodudes titasid üle vaatamas käisin, siis läks tohter samasse kanti mõnd oma patsienti külastama, aga teinekord tuli ka minuga kaasa. Ühes peres oli lisaks vastsündinule ka umbes viieaastane poiss, kes esialgu arstionu väga pelgas. Aga ei läinud sugugi kaua, kui tohter ta nii ära rääkis, et laps rahulolevalt tema süles istus. Koolilastega oli sama lugu. Igal sügisel oli ju koolis tervisekontroll ja eks lastes tekitab juba valge kitli nägemine üksjagu stressi. Aga meie tohtrit ootasid paljud kooli nagu vana sõpra,” rääkis arsti kunagine kolleeg.
Mõlemad alati oodatud
Kuigi tagasihoidlik ja oma isikut mitte kunagi esile toov, oli doktor Talussaar Ilme kinnitusel koosviibimistel seltskonna hing, kel alati muhe nali varuks. Samuti oodati ühistele pidudele alati tema abikaasat Hednat, sõbralikku, väljapeetud ja väga meeldivat inimest.
“Ja need Hedna tordid, nende vastu ei saanud ükski teine kook! Mõnikord saigi kolleegidega nalja visatud, kui mõni sünnipäev või muu tähtpäev tulemas, et ega ei viitsikski ju alati minna, aga kui mõtled Hedna tordi peale, võtad end kokku ja tuled ikka kodunt välja,” rääkis Ilme.
Sedasama kuulsat torti, mille retsept juba proua Hedna lapsepõlvekodust pärit, on maitsnud ka Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi liikmed ja sõbrad, sest Talussaared on ka selle seltsi liikmed. Samuti võtavad nad jõudumööda osa Mulkide Seltsi, Kodutütarde ja Noorkotkaste Sõprade Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ettevõtmistest.
KaljoTalussaar on ka ERM korrespondent, vaadelnud 40 aasta jooksul linde, osalenud Kaitseliidu tegevuses.
Nimelise pingi tegi aktiivsele ja auväärsele vanapaarile praegu Voorel elav, kuid Kudinalt pärit Kaljo Lalin, kes doktor Talussaart samuti aastakümneid tunneb. “Teeme tingimata ära, see mees on seda väärt,” reageerinud meister Ilme Kübarsepa palvele.
Näeme juba täna!
Maarja-Magdaleenas 8. juulil toimunud pingiavamise ja saatelindistuse järel kutsus 84-aastane päevakangelane kõik kokkutulnud, keda polnud just vähe, rahvamaja saali kohvile.
“Ausalt öeldes olin tema pärast veidi mures, sest ega ta seda tähelepanu keskpunkti sattumist ju põrmugi tahtnud. Kindlasti närveerisid nad abikaasaga mõlemad ja selles vanuses pole ju tervis ka enam raudne. Aga kui ma tohtrile järgmisel päeval helistasin ja tervise järele pärisin, siis ta kinnitas, et tervis on koguni varasemast parem ja ta on tunnustamisest väga liigutatud,” rääkis Ilme Kübarsepp.
Saade “Iga pink räägib loo”, kus juttu ka doktor Kaljo Talussaarest, jõuab ETV ekraanile täna, 13. oktoobril algusega kell 20.
i
KAIE NÕLVAK
