|
|
Liivimaa kutseõppeasutustel on kombeks igal sügisel õpetajate päeva paiku oma paremaid õpetajaid tänada. Sellist tänuüritust korraldavad järgemööda kõik 11 Liivimaa kutseõppeasutust. Kunagises Liivimaa pealinnas Põltsamaal möödunud reedel peetud tänuürituse korraldasid Põltsamaa Ametikool ja Luua Metsanduskool. |
Põltsamaa kooli praktikaosakonna juhataja Liia Saatre lausus, et seekordse tänuürituse korraldamiseks olid ideed olemas juba ammu, ettevalmistustega alustati nädal varem. Kutsekoole oli tänuüritusel osalemas kuuest maakonnast – Järva-, Jõgeva-, Tartu-, Võru-, Valga- ja Viljandimaalt.
Kutseõpetaja – kahekordne maa sool
Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna peaeksperdi Ene-Mall Vernik-Tuubeli sõnul jälgivad nende asutuse töötajad Liivimaa kutseõppeasutuste koostöövõrgustiku tegemisi huviga. Temal on olnud võimalik olla koostöövõrgustiku tegemiste juures selle alguspäevadest alates.
“Koostöö on tänase päeva märksõna. Arvata võib, et koostöövajadus on homme veelgi suurem kui täna. Ajad muutuvad kiiresti, koolijuhid vajavad stabiilsust. Nad paluvad, et neile öeldaks, mida, kui palju ja kuidas teha. Kes saaks tänasel päeval anda garantiid? Praeguses heitlikus ajas on kindel ainult üks asi ja nimelt see, et kindlat pole midagi,” rääkis ta. Niisugune ebastabiilne olukord on tema sõnul küllaltki uus ja tegelikult puudub kogemus sellise olukorraga toimetulemiseks. Samas tõdes ta, et koostööd tehes on võimalik läbi arutada erinevaid arenguvõimalusi ja siis ära tunda, kui mõni neist tekkimas on.
Noor mees jätkab arboreetumi rajaja tööd
Äsjasel tänuõhtul tõsteti igast koolist esile kahte õpetajat, kusjuures mitte vaid kutseõpetajaid, vaid ka üldainete õpetajaid. Teiste seas sai näiteks tunnustuse osaliseks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Marko Liiva. Luua Metsanduskoolist tõsteti esile Ivari Kandimad ja Aino Mölderit. Ivari Kandima iseloomustamiseks öeldi, et ta on kooli värske veri, aga inimese ja õpetajana on see noor mees väga sitkest puust. Ivari Kandima on metsanduskooli pargispetsialist, tema hallata on selle kooli arboreetum. Kui Luua arboreetumi rajaja Alfred Ilves kollektsioneeris puid, siis Ivari Kandima kollektsioneerib neid samuti, aga digitaalselt. Nii jõuavad pildid Luua arboreetumist üsna varsti taevakanalite vahendusel laia maailma. Ivari Kandima rääkis, et töötab Luual küll alles alates 2010. aastast, kuid sattus sinna esimest korda juba algkooliõpilasena. Pärast Pärnu gümnaasiumi lõpetamist läks ta Luua Metsanduskooli õppima, kust jätkas haridusteed Tallinnas. Tegelikult on Ivari kahekordne Luua Metsanduskooli vilistlane, sest esimest korda lõpetas ta seal maastikuehituse ja hiljem arboristi eriala. Nüüd on ta ringiga jälle Luual tagasi.
Aasta lõpuks valmib Ivari Kandima koostatud digitaalne Luua arboreetumi kaart, kuhu on kantud kogu info koos fotodega iga arboreetumis oleva taime kohta, mida saab vaadata terves maailmas. Põhimõtteliselt jätkab Kandima Alfred Ilvese elutööd tänapäevaste meetoditega.
Õpetab enam kui 20 ainet
Luua Metsanduskoolist tõsteti esile ka õpetaja-metoodik Aino Mölderit. Kui rääkida tema pedagoogitööst Luual, oleks lihtsam loetleda, milliseid aineid ta ei õpeta. Hiljuti loendati õpetatavaid aineid kokku lausa üle kahekümne. Peale selle on ta koostanud väga väärt õppematerjali haljasaladest, kasvupindadest ja multšidest. Metsanduskoolis pole peaaegu ainsatki meeskonda, kuhu Aino Mölder ei kuuluks. Ei praktika, kvaliteedi, personali arenduse meeskond, metoodikakomisjon ega ükski teine saa temata läbi.
1979. aastal asus Aino Mölder pärast ülikooli lõpetamist abikaasaga Luuale elama. Alguses töötas ta mõnda aega sealses puukoolis, aga õpetaja rolli asus kaheksakümnendatel. Ühel hetkel tundis ta, et puukooli jaoks jääb liialt vähe aega ning nii tuli see töö teisele inimesele usaldada. Aino Mölder ütles, et küllap ta on selline inimtüüp, kes ei oska “ei” öelda. “Meie koolis öeldakse vahel minu kohta, et naine nagu orkester. Minu töö ulatub noore taime kasvatamisest kuni puude langetamise ja nende metsatööstusse jõudmiseni välja. Lisaks veel müügi- ja turunduse probleemid,” rääkis pedagoog.
Signe Valdma – Põltsamaa Ametikooli hea haldjas
Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena lausus, et ta kutsuks hea meelega selle suure auditooriumi ette kõik 45 oma kooli õpetajat. Paraku lepiti kokku, et igast ametikoolist pälvib tunnustuse kaks pedagoogi. Ametikool tänas praktikaosakonna juhatajat Liia Saatret, kes on viinud kooli- ja välipraktika korralduse nüüdisaegsele tasemele. Liia Saatre juhendamisel saavad teoks ümarlauad ja erialapäevad.
Viive Kibena tänas ka ametikooli õppeosakonna juhatajat Signe Valdmad. Tema korraldada on igapäevane õppetöö ja tagada selle tulemuslikkus. Ükskõik mis probleemide, murede või rõõmudega keegi kooli pöördub, kõigepealt minnakse ikka Signe Valdma jutule ja alles seejärel vaadatakse sisse direktori kabineti ukse vahelt, kinnitas koolijuht.
Viive Kibena sõnul on Signe Valdma vaatamata pingelisele tööle alati heatujuline ja rõõmsameelne. Küsimusele kas ta kunagi ka tige on olnud, sai ta asjaosaliselt vastuseks, et on sedagi juhtunud. “Mina sellist juhust küll kogenud pole,” tunnistas Viive Kibena.
Signe Valdma sõnul sai temast ametikooli õppeosakonna juhataja 2004. aastal, enne seda töötas ta samas koolis sekretärina. Kõige mahukama osa tema tööst moodustab tunniplaani koostamine. Ka e-kooliga tegelemine on tema ülesanne. Lisaks peab Signe Valdma arvestust õpilaste üle nii sisseastumisel kui koolist välja arvamised. Ta kinnitas, et vaatamata vahel ette tulevatele väga pingelistele perioodidele, kus tööpäeva pikkust kaheksa tunniga mõõta ei saa, tahab ta oma ametis jätkata. “Minu töö on vaheldusrikas ja põnevaid väljakutseid pakkuv,” lausus ta.
i
TOOMAS REINPÕLD
