Jõgeva gümnaasiumi XI B klassi õpilased käisid nädal tagasi metsas seenel. Kaasa toodud seeni ei pandud pannile, vaid näitusele. Metsas nähtu põhjal täiendati ka internetipõhist loodusvaatluste andmebaasi.
Seenele sõitis XI B klass kunagise Kaarepere metsakatsejaama lähedusse ning õpilastega olid metsas kaasas Eesti Maaülikooli mükoloogiaosakonna spetsialist Irma Zettur ja sama kõrgkooli doktorant Silja Kana. Viimane on projektipõhiselt tegev ka Eesti Loodusuurijate Seltsis (ELUS).
„Kui tavaliselt korjatakse metsast ikka neid seeni, mida tuntakse ja millest kindlalt teatakse, et need süüa kõlbavad, siis meie korjasime ka mittesöödavaid seeni,“ ütles Silja Kana. „Nii nägid õpilased, et mets on seeneliikide poolest tegelikult palju rikkam kui esmapilgul paistab. Tõsi, nii suurt saaki kui eile Räpina lähedalt, me täna ei saanud. Siinsed metsad on seenevaesemad kui sealsed ja ega me koolipäeval linnast väga kaugele sõita ka saanud. Pidime leppima sellise metsaga, kus kiiresti käidud saab. Samas õnnestus sealgi kohata üht kaitsealust seeneliiki.“
Metsast tagasi jõudes võeti saak hoolikama vaatluse alla. Liikide määramisel olid õpilastele abiks Silja ja Irma poolt kaasa võetud targad eesti- ja ingliskeelsed raamatud. Neid oli terve kastitäis.
„Kõiki raamatuid õpilased siiski läbi lappama ei pea, vaid me anname vihje, missugusest seeneperekonnast pärit liigiga on tegemist ning missugusest seenemäärajast seda tuleks otsida,“ ütles Silja Kana. „Meil on plaanis teha seentest ka paar preparaati, et neid mikroskoobi all uurida.“
Mida rohkem teavet, seda kasulikum
Kui seenemäärajatega olid paljud õpilased varemgi kokku puutunud, siis üsna uus asi oli nende jaoks internetipõhine loodusvaatluste andmebaas, kuhu info leitud liikide kasvukohtadest lõpuks sisse kanti. Et kõik õpilased korraga andmebaasile ligi pääseksid, leidis liikide määramine aset arvutiklassis.
„Loodusvaatluste andmebaasi arendavad kahasse Eesti Loodusuurijate Selts ja Keskkonnateabe Keskus,“ ütles Silja Kana, kes ka ise kõnealuse baasi arendajate hulka kuulub. „Hommikul enne metsaminekut tegime internetipõhise andmebaasiga põgusalt tutvust ning nüüd püüame siis tänaseid vaatlusandmeid sinna sisestada.“
Silja Kana sõnul tutvustavad tema ja ta mõttekaaslased loodusvaatluste andmebaasi õpilastele just selleks, et nad selle olemasolust teadlikuks saaksid. Mine tea, võib-olla tekib mõnel siis ka harjumus iseseisvalt loodusvaatlusi teha ning tulemusi andmebaasi kanda. Mida rohkem teavet sinna sisestatakse, seda täiuslikumaks ka kasulikumaks see muutub.
Peale seente on andmebaasis alajaotused imetajate, kahepaiksete, liblikate, lindude, putukate, roomajate, kalade, limuste, ämblike ja soontaimede jaoks. Loodusvaatluste andmebaas on Silja Kana sõnul seotud ka analoogse riikliku andmebaasiga ning loodusvaatlejate poolt sisestatud olulisem info, näiteks kaitsealuste liikide kasvukohti käsitlev, kandub üle ka riiklikku andmebaasi. Tõsi, inimene, kes huvi pärast andmebaasi uurib, näeb ainult seda, missugusest kümnekilomeetrise küljepikkusega ruudust, milleks Eesti on jagatud, kaitsealust liiki leida võib, sest täpsema info jagamine võib olla ohtlik.
Tuli kui koju
Silja Kana jaoks oli külaskäik Jõgeva gümnaasiumi kui kojutulek: ta ise on ju selle kooli vilistlane.
„Hästi tore on jälle siinses tuttavas õhustikus olla,“ ütles Silja. „Ja üldse on tore õpetada noori loodusvaatlusi tegema. Lisaks gümnaasiumiõpilastele olen käinud sel alal harimas ka tudengeid. Samas tahaksin leida kontakti ka eakamate inimestega, kelle hulgas on kindlasti palju loodushuvilisi. Nii mõnigi eakaaslane on mulle öelnud, et „tead, sa peaksid nendest asjadest mu tädiga rääkima: tema käib jälgib kogu aeg igasugu loodusnähtusi“. Iseasi, et kas vanema põlvkonna esindajad internetipõhise andmebaasi täiendamisest huvitatud oleksid, või tekitab arvutiga suhtlemise vajadus neis teatava tõrke, aga kusagilt tuleks ikkagi alustada.“
Jõgeva gümnaasiumi „üheteistkümnendikud“ läksid Silja sõnul hommikul küll väga suure õhinaga metsa ning õhinat jätkus ka hilisema liikide määramise ja andmete sisestamise ajaks. Hiljem pandi koolimaja kolmanda korruse koridori akendele paariks päevaks välja väike seenenäitus. Seda vaadates said seenetarkust juurde ka teiste klasside õpilased ja õpetajadki.
Jõgeva gümnaasiumis oli möödunud nädal üldse „looduskallakuga“, sest esmaspäevast reedeni oli koolis väljas Eesti looduskaitse 100. aastapäevale pühendatud rändnäitus „Hoia, mida armastad!“. Loodusainete õpetaja Helve Orusalu viiski sel nädalal suurema osa tunde läbi näitusel, kus õpilased said iseseisvalt infot koguda, lauamängu mängida ja töölehti täita. Sama näitus jõuab lähiajal veel mitmesse Jõgevamaa kooli.
Kelles tärkas aga eelpool kirjutatu põhjal huvi loodusvaatluste andmebaasi vastu, otsigu see üles ELUSi kodulehelt http://elus.edicypages.com/et.
i
RIINA MÄGI
