Peipsi tähendab meist enamikule ikka kauneid liivarandasid, kõrgeid sibulapeenraid ja muidugi kala. Sibul ja kala on Peipsimaa jaoks klišeed, kuid arengufoorum üritas ka nendest kaugemale mõelda.
Sõna “Peipsimaa” on käibele toonud Eesti üks tuntumaid etnolooge Alice Moora monograafias “Peipsimaa etnilisest ajaloost” aastast 1964. Vene keeles nimetati seda piirkonda “Pritšudje”. Turismiarenduse ja kohaturunduse konsultatsioonifirma Consumetric OÜ partner Oliver Loode ütles, et sõna “Peipismaa” on käibele tulnud alles hiljuti, sest peamiselt kõneldi seni Peipsiveerest või ka Peipsi äärest. Alice Moora ei sidunud Peipsimaad ja Setumaad, viimane jäi eraldi. Moora nimetas selle piirkonnaga seotuks kõik Peipsiga piirnevad kihelkonnad.
Peipsimaa jääb nelja maakonda ning haarab lähemalt või kaugemalt ligi 30 omavalitsust. Eesti mõistes on see hiiglaslik, ulatudes piltlikult öeldes Vasknarvast Värskani.
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kaja Allilender kinnitas, et Peipsimaa turunduskava on olemas aastani 2015, aga plaanis on see seoses uue EL programm- ja rahastusperioodiga kooskõlla viia ja teha see aastani 2020. Allilenderi sõnul on igal juhul märksõnadeks koostöö ja ühisturundus.
Lätlasi tuleks meelitada rohkem raha kulutama
Kaja Allilender tõi välja, et turistid kasutavad Peipsi ääres küllaltki vähe teenuseid. Uurides RMK puhkealade külastatavust, selgus, et suvel käib seal hea ilmaga ikka väga palju rahvast.
Sama lugu on talvel Lätist pärit kalameestega. Mobiilpositsioneerimisuuringutega on firma Positium kindlaks teinud, et tänavu veebruari lõpus ning märtsi algul oli nädalavahetusel Peipsi ääres kuni viis tuhat Läti kalameest. Ka nemad ei tarbi Eestis olles peaaegu üldse siinseid teenuseid. Küsimuste küsimus on, kuidas meelitada neid seda tegema. “Meil on, mida neile pakkuda, alates taskukohasest öömajast kuni jääle vedamisega ning ära toomisega, vahepeal sooja toidu pakkumisega, kala fileerimisteenusega – kõik on olemas ja erinevas hinnaklassis,” kinnitas Allilender.
Tema hinnangul ei hakka kõik kalamehed kunagi siinseid teenuseid tarbima, kuid ometi peaks tarbijate protsent suurenema. Läti turule on Peipsimaa Turism plaaninud 2013 üsna palju tegevusi alates sellest, et veeb visitpeipsi.com tuleb ka läti keeles, veel korraldatakse ajakirjanikele pressireis, reklaamitakse end nende populaarseimas kalandusteemalises portaalis. Juba käib Peipsimaa saadete tootmine ja näitamine Läti rahvustelevisioonis – järgmine saade on eetris juba 8. oktoobril. Kokku tuleb Peipsimaast neli saadet. Samuti on plaanis osaleda Läti turismimessil.
Vene turul kavatsetakse tööd teha nii Pihkva kui ka Peterburi suunal. Samuti pole unustatud põhjanaabreid soomlasi, kel samuti üha tihedamini Peipsi äärde asja.
Veel soovib MTÜ Peipsimaa Turism koolitada Peipsimaa giide. Seni on tegutsetud põhiliselt maakonniti, suures osas ka kohapõhiselt. Valiku laiendamiseks tuleks haarata kogu regiooni tundvaid inimesi. “Et nad oskaksid infot anda Vasknarvast Värskani,” tõdes Allilender.
Veel soovib ta korraldada ettevõtjatele tutvumisreise. Nii saaksid ka nemad teada, mis mujal toimub, milliseid tooteid või teenuseid on naabrid välja mõelnud. “Et me näeksime laiemalt, mis kogu Peipsimaal toimub.”
Veel on plaanis avada Tartus Lõunakeskuse taluturul järgmisel kevadel Peipsimaa müügilett. “See oleks üks väljund kohalikule toidule,” märkis Allilender. Loomulikult on seal praegu ka müügil Germani talu kurgid ja Peipsi ääres kasvatatud sibul, kuid need kaovad teiste toodete sekka lihtsalt ära.
Peipsi ääres ei tohiks nälga jääda
Turismiarenduse ja kohaturunduse konsultatsioonifirma Consumetric OÜ partner Oliver Loode on erinevates Peipsimaaga seotud projektides kaasa löönud juba seitse aastat. Tema sõnul ei saa toidu tähtsust alahinnata, kuid Peipsimaa ei peaks mingil juhul seostuma kohaga, kus võiks nälga jääda või kus toitlustamisel negatiivse kogemuse saab. Kui Alatskivil ja Kolkjas on lood juba päris head ja on isegi valikut, siis põhja poole tulles jääb võimalusi aina vähemaks. Eriti järve äärses piirkonnas on kas toidu kvaliteet madal, kõigub, või pole paigas hinna ja kvaliteedi suhe. Taolise olukorra parandamine peaks kindlasti olema üks prioriteete,” pani ta turismiarendajatele südamele.
Loode hinnangul on pindalalt ligi kuus korda ja elanike arvult ligi viis korda väiksem Setumaa kohanimena rohkem tuntud kui Peipsimaa. “Peipsimaal ei saagi sellist kuvandit olla, osalt seetõttu, et see kohabränd on alles üsna hiljuti välja käidud. Siin võiks Peipsimaa õppida palju Setumaalt. Kõigepealt niiviisi, et panustataksegi ühele ja ühtsele kohanimele,” märkis Loode
Tema hinnangul tuleks Peipsi vanausuliste pärand viia samuti UNESCO kultuuripärandi kaitse alla, nagu seda on tehtud näiteks setu leeloga. “See on võimalus olemasolevat kultuuripärandit väärindada ja väärtustada ning mingil hetkel luua väga selge kohaturundusargument Peipsimaale.”
Loode kinnitusel ei saa Peipsimaa turismi arendamine sõltuda ainult väikeettevõtetest. Koostööd peaksid tema hinnangul tegema nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka erasektor. Peipsimaad tuleks turustada ühiselt, mitte maakonnapõhiselt. Koostööd tehes tuleks mõelda eelkõige külastajate huvidele.
Siia võiks tulla üks aastaringselt tegutsev turismimootor, nagu näiteks on Setumaal Värska sanatoorium. Ühelt poolt looks see usaldust, teisalt tooks investeeringuid ja töökohti. Eelduste loomine sedalaadi ettevõtte investeeringuks võiks olla selle piirkonna arendajate ja kindlasti ka avaliku sektori eelistus,“ tõdes ta.
Loode sõnul võiks piirkonna ürituste kalender olla kirev ja koordineeritud. Suvel peaks olema vähemalt üks turismimõjudega sündmus igal nädalavahetusel. Samuti tuleks vältida olukorda, kus sibula- ja kalalaat toimub ühel nädalavahetusel kolmes vallas korraga. Kui Setumaal on kuningriigi päev piirkonna lipuüritus, siis Peipsimaal praegu midagi taolist välja käia pole.
Kaja Allilender rõhutas siinset laatade rohkust. Laatadeperiood algab juba mais ja kestab septembrini. “Tegemist on Peipsimaa eripäraga, nii palju laatasid ei toimu küll mujal Eestis. Ja samuti maanteede ääres, külatänavatel müümine ja nn tänavturud – ka seda mujal Eestis ju ei näe. “Samal päeval, kui peeti Kallaste laata, lugesin ma õhtul Kolkja-Kasepää-Varnja külades kokku 53 sibulamüüjat, -pakkujat, -väljapanekut külatänavatel.”
Koostöö idanaabriga takerdunud
Kaks kolmandikku Eesti-Vene piirist moodustavad Peipsi järv ning Narva jõgi. Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre ütles, et suur poliitika on sekkunud kõikidesse tegemistesse. Teemad, mis olid aktuaalsed kümme-viisteist aastat tagasi, on samaks jäänud. Esimesel Eesti-Vene ümarlaual rääkisime veetranspordi puudumisest, üle Peipsi ei saa vett mööda ka praegu. Samuti pole meil endiselt piirilepet. Tehes koostööd Venemaaga, jääb jätkuvalt probleemiks piiriületus ja viisaküsimused. Kui varem said piiriäärsed elanikud naabrite juures käia nimekirjade alusel, siis mõne aja pärast tuli muretseda viisa, kuid seda anti tasuta. Seejärel tuli soodushinnaga viisa ja praegu pole sedagi võimalust.
“Kõik, kes me oleme teinud koostööd idanaabriga, oleme käinud palju kordi konsulaadi vahet paberitega, kus koma on vales kohas või tuleb dokumendist teha veel mitu koopiat. Eeltoodu ei soodusta kahjuks koostööd,” tõdes Säre.
Kuid koostööd tehakse takistustest hoolimata, sest lahendamist vajavaid küsimusi on palju.
Ülikoolid erinevates Euroopa Liidu riikides on uurinud, kuidas ELi toetused on muutnud Euroliidu välispiiride arenguid. Säre esialgne hinnang on, et tööd on saanud küll konsultatsioonifirmad, audiitorid ja kontrollid ning piirkondadesse on investeeritud, kuid sotsiaalmajanduslikus olukorras erilisi muutusi pole. Inimeste sissetulekud pole suurenenud, vähenenud pole ka tööpuudus.
Piiriülesed tegevused on enamasti projektipõhised. Niipea, kui lõpeb projektiperiood, on oma jõududega jätkata suutvaid organisatsioone vähe.
Peipsi Koostöö Keskuse kolm põhilist tegevussuunda ongi keskkonnateadlikkuse tõstmine, piiriülene- ja arengukoostöö ning kogukonna areng. Vene pool on rajamas virtuaalset Peipsi muuseumi, Eesti pool on Peipsi järve elu tuba, mis praegu asub Kasepääl.
Peipsimaa
*Umbes 30 500 elanikku
*Neli maakonda
*Omavalitsusi ligi 30
*Praegu lahkub Peipsimaalt üks inimene päevas
i
HELVE LAASIK
