Tänapäeva noored veedavad suure osa oma vabast ajast teleri ja arvuti seltsis. Gävle, Turu, Mazsalaca ja Jõgeva linnas hakatakse Kesk-Läänemere programmist Interreg IV A rahastatud projekti raames uurima, kuidas noori virtuaalmaailmast kaunite kunstide juurde tuua.
Projekt kannab nime “Noorte tõhusam kaasamine kultuuriellu Läänemere regioonis” ja see kestab tuleva aasta lõpuni. Jõgeva poolt on projektipartneriks linnavalitsus, ent ellu viib kavandatud tegevused MTÜ Kunstijüngrid koostöös Jõgeva kunstikooliga.
Jõgeva pilootprojekti “Everyone can” (“Igaüks suudab”) juhiks on Kunstijüngrite eestvedaja ja Jõgeva kunstikooli direktor Anne Nurmik. Tema sõnul keskendub iga projektipartner ühele kultuurivaldkonnale: projekti juhtpartner Gävle (Rootsi) muusikale, Turu (Soome) kirjandusele ja lugemisele, Mazsalaca käsitööle ja Jõgeva kunstile.
“Gävles on näiteks uhke kontserdimaja ja seal üritatakse leida viise, kuidas meelitada noori süvamuusikat kuulama,” ütles Anne Nurmik. “Meil Jõgeval on aga tulemas rida huvitavaid kunstialaseid ettevõtmisi ning neist on võimalik osa saada mitte ainult kunstikooli õpilastel, vaid kõigil Jõgeva linna noortel. Koostööst räägitakse meil ju alailma, aga käivitatud rahvusvaheline projekt pakub selleks ka häid võimalusi. Meie loodame teha linna mõlema gümnaasiumiga tõhusat koostööd selle nimel, et võimalikult paljudel noortel tekiks kontakt kunstiga.”
Projekti raames korraldatakse Anne Nurmiku sõnul paar laagrit, süvenetakse graffitimaailma ja muudesse subkultuuridesse. Ent projekti huvides kasutatakse ära ka kunstikooli traditsioonilised ettevõtmised, nagu neljanda kursuse õpilaste isiku- ja grupinäitused, kursuse- ja lõputööde näitused jne. Tavakoolide õpilased kutsutakse neid näitusi vaatama ning neil nähtust inspireerituna oma taieseid looma. Neist koostatakse aga omakorda uusi näitusi. Esimene neljanda kursuse õpilaste näitus avatakse juba 2. oktoobril ning sellel astuvad publiku ette Mart Oja ja Rando Koll.
Looja mõistab teist loojat
“Tahame, et noortel tekiks huvi oma kunstikoolis õppivate eakaaslaste tegevuse vastu ning et nad saaksid julgustust ja innustust ka oma võimeid proovile panna,” ütles Anne Nurmik. “Kui inimene on ise kunsti luua proovinud, siis mõistab ta teist loojat hoopis paremini. Ka kunstikoolis tegeleme me eelkõige teadlike süvakultuuri tarbijate kasvatamisega. Kaugeltki kõigist meie õpilastest ei pea ju saama kunstnikke.”
Projektitegevuste kavandamisel ei unustanud Kunstijüngrid ära asjaolu, et tuleval kevadel möödub 75 aastat Jõgeva linnaks saamisest. Sünnipäeva puhul tahetakse linnale kinkida üks noorte loodud linnaruumiobjekt, mis pole aga mõeldud üksnes vaatamiseks, vaid mis pakub aktiivse tegutsemise võimalusi. Objekti loomisel loodetakse tuge leida linna ettevõtetelt.
Tuleva-aastastele Jõgeva linna päevadele, mis ongi pühendatud linna 75. sünnipäevale, on oodata ka Gävle, Turu ja Mazsalaca esindajaid. Esimest korda tulevad nad siia aga juba tänavu novembri lõpus. Mõistagi on siinsel projektimeeskonnal (või õigemini naiskonnal) võimalus käia külas ka teiste partnerite juures.
“Kui augusti lõpus koos Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö spetsialisti Nele Graversoniga, kes on projekti Jõgeva-poolne koordinaator, Gävles avaseminaril käisime, siis tundus, et rootslased ja soomlased pidasid meid enda kõrval ikka väga tillukesteks: Gävles on ju tõepoolest 90 000 ja Turus 170 000 elanikku. Kui nad aga aru said, kui tõsist ja sisukat tööd me noortega teeme, muutus huvi ja respekt meie suhtes palju suuremaks,” ütles Anne Nurmik.
<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Nelja linna kogemused noorte kultuuriprotsessi kaasamisel koondatakse käsiraamatusse, mis levib kindlasti ka Gävle, Turu, Mazsalaca ja Jõgeva piiridest kaugemale. Neid kogemusi saab hiljem kasutada, piltlikult öeldes, terve Euroopa.Kontakt tekkis ideelaadal
Selles, et Jõgeva linn noortele suunatud rahvusvahelisse projekti kaasati, on “süüdi” linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder, kes osales kaks aastat tagasi Tallinnas toimunud programmi Interreg IV A infopäeval, kus peeti ka n-ö laata, kus mitmesugused organisatsioonid tutvustasid oma projektiideid.
“Kontakt gävlelastega tekkiski sellel ideelaadal. Meie esimene taotlus rahastamist ei leidnud, ent teisel katsel oli vastus jaatav,” ütles projekti juhtgruppi kuuluv Erki Teder.
Kogu projekt läheb tema sõnul maksma 900 000 eurot, Jõgeval toimuvate tegevuste peale kulub 41 000 eurot. Sellest 35 000 eurot tuleb programmist Interreg IV A, ülejäänu lisab linnavalitsus omaosalusena.
“Olin varemgi arvanud, et mõni linna asutus võiks mõnes Interregi programmist rahastatavas projektis kaasa lüüa, sest see annab kasulikke rahvusvahelise koostöö kogemusi,” ütles Erki Teder. “Anne Nurmik tundus aga kohe olevat õige inimene sellist projekti ellu viima: tema ja teised kunstikooli õpetajad on sarnaseid asju ennegi edukalt teinud. Anne on ka alati valmis lisakoormust ja lisavastutust võtma ning saab hakkama ka bürokraatlikuvõitu paberimajandusega.”
Erki Teder usub, et rahvusvaheline projekt aitab kunsti juurde tuua ka neid noori, kes selle valdkonna vastu varem huvi pole tundnud, ning ergutab neid loovalt mõtlema. Anne Nurmik lisas, et kunst ümbritseb meid tegelikult igal sammul ning tähtis on panna noori seda märkama ja mõistma.
“Ka nõudepesuvahendi pudeli, mis kraanikausi juures seisab, on tegelikult kujundanud disainer, arvutist ja selle tootnud firma logost rääkimata,” tõi Anne Nurmik näite. “Kunst õpetabki vaatama, nägema ja analüüsima ning välise ja sisu vahelisi seoseid mõistma. See omakorda muudab inimese mõttemaailma rikkamaks. Kindlasti on kunst parim võimalus noorte loovuse arendamiseks.”
i
RIINA MÄGI
