Põltsamaa viskiklubi võõrustas tallinlasi

Üle-eelmisel nädalavahetusel võõrustas Põltsamaa viskiklubi oma kolleege Tallinna Uisge Beatha viskiklubist. Põltsamaa viskiklubi liikmed olid külalistele kokku seadnud omapoolse programmi.

Vaatamiseks pakuti Heli Tetlovi Balti Filmi- ja Meediakooli magistritööna valminud filmi “Kosmos,” mis jutustas legendaarsete Vene kosmonautide Georgi Gretško ja Aleksei Leonovi külaskäigust Põltsamaale. Tallinna viskiklubi liikmed külastasid ka Põltsamaa lossikompleksis asuvat käsiteokoda.

Reede õhtul arutasid kahe klubi liikmed viskiklubidega seotud küsimusi ühisel koosolekul. Laupäeval külastasid kahe viskiklubi liikmed Põltsamaa vallas Võisikul asuvat Kundrussaare kalmistut, kuhu on maetud Jaan Krossi raamatus “Keisri hull” kuulsaks kirjutatud Timotheus von Bock. Samuti tegid võõrustajad ja külalised jalutuskäigu Põltsamaa linnas, kus neile muu hulgas näidati hoonet, kus õmmeldi omal ajal valmis Eesti esimene sinimustvalge lipp. Huvitav oli sellel ringkäigul kuulata Uisge Beatha viskiklubi liikme, arhitekt Lauri Vaiksoo kommentaare Põltsamaa ajalooliste ehitiste kohta.  

Klubil värvikas liikmeskond

Põltsamaa viskiklubi liikme Henri Poogi sõnul on neile külla tulnud viskiklubi üks Eesti vanemaid. Uisge Beathal on traditsiooniks korraldada igal aastal üks väljasõit ja kohtuda mõne teise Eestis tegutseva klubiga. Umbes aasta tagasi tekkis nende kahe klubi inimestel mõte, et järgmine tallinlastest viskihuviliste väljasõit võiks tulla Põltsamaale. Külalisi oli 12.  Uisge Beatha kulbisse kuuluvate inimeste seltskond on väga kirev selles mõttes, et sinna kuuluvad paljude erinevate elualade esindajad – arhitektid, kunstnikud, ajaloolased, kirjanikud, muusikud, diplomaat jne.

Uisge Beatha viskiklubi praegune president Toomas Tiivel lausus, et nende klubi tähistab 23. septembril oma sünnipäeva. Tänavu otsustati klubi sünnipäeva varem tähistada Põltsamaa viskikulbiga kokkusaamisega, sest Põltsamaa lossikompleksis  oli just üleval Uisge Beatha klubi liikme Tiit Pääsukese maalinäitus. “Meie oleme ühteaegu nii selle näituse külastajateks kui sulgejateks,” lausus Toomas Tiivel.

Sisu vormist tähtsam

“Meie klubi koondab tegelikult sõpruskonda ja mõttekaaslasi. Me püüame toimetada nii vähe põhikirja ja reeglite järgi kui võimalik. Tähtis on klubi sisu, kirja võib panna mida tahes. Tänu sellele, et me mingitest rangetest reeglitest ei lähtu, meie klubi nii kaua elus on püsinudki.” Vahel tulevad klubi liikmed üritustele koos elukaaslastega. Nii oli ka Põltsamaal esindatud delegatsiooni hulgas kulbisse mitte kuuluvaid inimesi.

“Meie omavahelised kokkusaamised on üsna ebaregulaarsed. Vahel ei saa me mitme kuu jooksul kordagi kokku ja samas kohtume vahel nädalas mitmel korral. Põhjuse kokku saamiseks võib anda kunstinäituse või ka mõne huvitava paiga külastamine,” rääkis Tallinna viskiklubi president. Toomas Tiiveli sõnul kuulub Uisge Beatha klubisse, mille asutajateks oli kuus inimest, praegusel hetkel 27 liiget. Naisi viskiklubi liikmete seas ei ole. “Mis viskisse puutub, siis see pole meie jaoks eesmärk, vaid eesmärgiks tuleb pidada pigem klubi liikmete töövälise elu huvitavat sisustamist. Küll oleme selle aja jooksul ära maitsnud üle 800 erineva viski,” rääkis klubi president. Näiteks korraldati Eesti Kunstiakadeemias klubi esimesed lahtised akti joonistamise võistlused. Joonistamiseks kasutati professionaalset modelli ning tehtud töid hindasid kunstiakadeemia õppejõud.  

<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Kohtumised rikastavad

Uisge Beatha viskiklubi asutajaliige Indrek Rohtmets jagas klubi presidendi seisukohta ja tõdes, et klubi liikmeskond on  sõpruskond. Klubi liikmetele on oluline alati midagi teada saada, midagi uut ja põnevat näha ning kogeda. Just sellel põhjusel sõidetaksegi aeg-ajalt Eestimaal ringi. Sellel ajal kui praegune kulbi president Toomas Tiivel veel suursaadiku ametis tegutses, käisid klubi liikmed tal nii Lätis kui Rootsis külas.

Indrek Rohtmets töötab MTÜ Loodusajakiri vastutava väljaandjana. Ta oli ka Ants Paju sõber.

Põltsamaa lossikompleksi veinikeldris said külalised Põltsamaa tuntud veine tootva ettevõtte Põltsamaa Felix juhilt Anti Oravalt teada, et selles ettevõttes toodetakse veini juba 1920. aastast alates.

“Veinitoomine on siin toimunud peaaegu katkematult. Seda vääras väga lühiajaliselt vaid kunagine nn. kuiv seadus. Nagu igal negatiivsel nähtusel on oma positiivne külg, nii ka kuival seadusel. Nii juhtuski, et suures veinide hävitamise tuhinas jäi üks veinivaat kuidagi kahe silma vahele. Kui see hiljem avastati, selgus, et seistes oli see vein tunduvalt paremaks muutunud. Nii oligi 1986. aastal võimalus välja tulla veini “Põltsamaa kuldne” aastakäigu veiniga. “Neli-viis aastat tagasi ilmusid meedias kuuldused, et veini tootmine Põltsamaal võib lõppeda. Nagu nüüd isegi võite veenduda, olid kuuldused Põltsamaa veini tegemise surmast selgelt liialdatud,” rääkis Anti Orav.  

Sõpruskond ei kao kuhugi

Uisge Beatha viskiklubi meeste seltskonnaga oli kaasas ka Piret Luigend, kes tegelikult samuti sellesse sõpruskonda kuulub. “Mina läksin 1986. aastal Kuku klubisse tööle, kuhu viskiklubi liikmed kokku käisid. Nii saingi nendega tuttavaks. Daamid on ju meeste seltskonnas alati teretulnud ja nii ma olengi selle klubi juures alati tegev olnud. Olen seal natuke ka klubi sekretäri tööd teinud, aga see pole nimetamisväärne,” rääkis ta.

Arhitektist klubi liige Lauri Vaiksoo tunnistas, et parim klubiline vorm on tema arvates viskiklubi. Kuid ka Lauri Vaiksoo sõnul on viski tähtsus klubi tegevuses teisejärguline. Piret Luigendi sõnul on tema jaoks ühtemoodi huvitavad kõik klubi ettevõtmised. Jõuludele lisaks peetakse Uisge Beatha viskiklubis ka nn parajõule. Tegelikult on nii, et parajõule peetakse viskiklubis jõulupühade ajal. Klubi jõulud võivad teoks saada sootuks muul ajal. Tänavu tähistati viskiklubi jõulusid hoopis mais Setomaa külastuse käigus.

Seda kas Uisge Beatha klubi ka tõsisemalt laieneb või uute liikmetega täieneb, tänasel päeval veel otsustatud pole. Alles Põltsamaa külaskäigu ajal toimunud klubi väikese nõupidamise käigus peeti klubi tuleviku üle plaani “Uute liikmete küsimus jäi lahtiseks. Eks seda näitab edasine elu. Kuid meie sõpruskond käib kokku kindlasti niikaua kuni me selleks suutelised oleme,” kinnitasid Piret Luigend ja Lauri Vaiksoo.

i

TOOMAS REINPÕLD