Eile hommikust kuni pärastlõunani viidi Peipsi ääres Ranna külas läbi päästeõppus, mille legendi kohaselt avastati järvel suured naftalaigud, mis triivisid kalda suunas. Esmakordselt tuli reostustõrje õppus läbida Lõuna regiooni päästjatel.
Hommikul avanenud pilt rannas küll eriti legendile ei vastanud. Rannajoonel oli ala kollase-mustakirju lindiga tähistatud, kuid reostusest või selle imitatsioonist polnud jälgegi. Õppusel olnud hindajad selgitasid, et keskkonnaamet ei luba veereostust millegagi imiteerida, isegi mitte sedavõrd loodusliku materjaliga nagu turvas.
Rootsi päästjad olid oma riigis sellise õppuse jaoks muretsenud poolteist tonni popkorni, mis paatitelt vette pilluti, ning päästjad pidid õppuse käigus seda kokku korjama. Eesti päästeteenistusel siiski taolist võimalust polnud ning kahtluse alla seati ka, kas keskkonnaamet popkorni kasutada lubaks.
Lõviosa ajast meeskonna ja varustuse komplekteerimiseks
Esmalt saabusid “reostatud” rannajoonele õppuste juht ning keskkonnainspektsiooni töötajad, kes asusid reostuse ulatust hindama. Mõõtmise tulemusena selgus, et “reostuslaik” oli veidi pikem kui kakssada viiskümmend meetrit ning vastavalt sellele tuli õppuste juhil hakata kohale tellima abijõude ning varustust.
Õppusele reageerisid Jõgevamaa ning ka Alatskivi ja Tartu päästekomandod. Kohale telliti Bandwagen roomiksõiduk ning ka roomikutega ATV, mille abil veeti vajalik varustus randa.
Õppuste esimestel tundidel ei toimunud alal eriti midagi. Õppuste juht tegeles pidevalt vajalike üksustega ühenduse saamisega ja varustuse hankimisega. Hindajad selgitasidki, et sellistes olukordades kulub 60-70 protsenti ajast organiseerimiseks ja rahva kokkuajamiseks, reostuse reaalseks koristamiseks kulub oluliselt vähem aega. Veel selgitasid hindajad, et selle õppuse eesmärk ongi viia taolistel juhtudel koostöö erinevate üksuste ja ametite vahel sujuvaks, et reaalses olukorras ei oleks tarvis enam, pea laiali, otsida, kust ühte või teist tehnilist vahendit saaks.
Samas lisasid hindajad, et taolisi veereostusi esineb Eestis õnneks vähe, kuid just seetõttu tulebki läbi viia õppusi, juhuks kui selline veereostus tõesti juhtub. Päästjad meenutasid kahe aasta tagust olukorda, mil Poola vedelgaasiveok Raja külas kraavi vajus ning valitses üsna kaoselähedane olukord. Lõpuks suudeti asjad küll klaarida, kuid selliste ootamatuste vältimiseks tulebki korraldada õppusi.
“Reostuse” piiramine võttis loodetust kauem aega
Ideaalis oleksid päästjad pidanud “reostuse” vees spetsiaalse poomiga piirama juba umbes tund pärast väljakutset, kuid nii ladusalt siiski õppus ei kulgenud. Poomid koos ankrutega saadi randa toimetatud alles kaks tundi pärast väljakutset. Samas tuli välja vahetada ka algul poomi paigaldama pidanud paat, mille mootor otsustas just õppuste ajal üles öelda.
Õnneks suudeti õppusepaika üsna kiiresti asenduskaater organiseerida, kuid sel olid jälle teised puudused. Nimelt oli vesi õppusepaigas selle paadi jaoks liialt madal ning paat tuli meestel üsna kaugele vette lükata, enne kui see poomi vedama sai hakata.
Lõppkokkuvõttes õnnestus poom vette tõmmata ning “reostatud” ala sellega piirata. Poomiga ala piiramine on vajalik selleks, et reostus tuule suuna muutumisel uuesti järvele ei kanduks. Pärast poomi ankurdamist ja puhastustehnika randa transportimist oli õppus päästjate jaoks põhimõtteliselt läbi. Reaalses ohuolukorras oleks tulnud rannajoonelt vabatahtlike abiga ka naftat kokku kraapida ja konteineritega minema vedada, kuid et ka reostuse imitatsiooni polnud, ei olnud vabatahtlike kaasamine vajalik.
Kuigi reostustõrjeõppusel läks asja kontrolli alla saamiseks veidi rohkem aega, kui olnuks optimaalne, jäid hindajad Lõuna regiooni päästjate tegevusega rahule, sest õppused ongi selleks, et harjutada ning oma vigadest järeldusi teha.
i
EILI ARULA
