Pärnumaal Tori vallas asuva seni Eesti Maaülikoolile kuulunud Piistaoja katsetalu enampakkumisel osales ainsana selle naaberettevõte Selja osaühing, mis on Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tütarettevõte.
Katsetalu omanikuks saamiseks tuleb veel oodata alghinnaga 2,2 miljonit eurot tehtud ostutehingu kinnitamist notari juures.
Kuuesajapealine piimakari
Otsus Selja OÜ ostupakkumise kinnitamise kohta peaks tulema viie päeva jooksul pärast hinnapakkumise tegemist. Selja OÜ on piimatootmisfirma, kus peetakse kuuesajapealist lüpsikarja.
“Piistaoja katsetalu paikneb meie naabruses, seal on nelisada kakskümmend kõrgetoodangulist lüpsilehma ja noorkari. Enampakkumisel osalesimegi selleks, et ühendada kahe ettevõtte sünergia, et paremini tööjõudu ja tehnikat kasutada ja võimaluse korral karja suurendada. Kahe ettevõtte koostöös peaks olema võimalik suurendada lüpsikarja kolmandiku võrra,” ütles OÜ Selja juhatusse kuuluv Urmas Ingver, kes on Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu eestvedaja.
“Osaühingus Selja ja Piistaoja katsetalus kasvatatakse ka loomasöödaks teravilja ja valmistatakse silo,” lisas ta.
Maaülikool ei vajanud enam õppemajandit
Kuigi Piistaojal majandati efektiivselt, Eesti Maaülikool seda õppemajandiks ei vajanud. Katsetalu müügist saadud raha kavatseb EMÜ investeerida pooleliolevatesse hoonetesse.
Piistaoja farmist tegi eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel eduka õppe-katsetalu Toris sündinud Theodor Pool (1890 -1942), kes oli Eesti iseseisvuse algusaastail põllutööminister, 1919 koostatud maaseaduse põhiautor ja toonase maareformi ellurakendaja.
Piistaojal hakati esimesena Eestis kasutama masinlüpsi ja elektrikarjust. 1928 autasustati Theodor Pooli silmapaistva töö ees Piistaojal “Külvaja” kujuga, mille vähendatud koopia saavad tänapäeval igal aastal valitud aasta põllumehed.
i
JAAN LUKAS
