|
|
Täna ja esmaspäeval koolides sisse juhatatav uus õppeaasta algab küll tavapäraselt, kuid aasta kestel on haridus- ja teadusministeeriumil plaanis läbi viia mitmeid muudatusi. Näiteks muudetakse rahastamismudelit ning saab teoks ka õpetajate kauaoodatud palgatõus. |
Kooliaasta algab sel korral teisiti Sadala koolis, mis on alates tänasest kuueklassiline. Selline otsus võeti Torma vallavolikogus vastu juba kevadel. Otsuse vastu esitati küll hoolekogust proteste, kuid neid siiski kuulda ei võetud ja isegi kohtus jäi õigus volikogule. Maavalitsuse haridusnõunik ja Eesti hariduskorralduse nõukoja liige Heiki Sildnik selgitas, et iga otsus, mis on seotud koolide süsteemi muutmisega, olgu see sulgemine, avamine või klasside vähendamine, peab olema igati läbi räägitud ja arutatud.
“Enne selliseid otsuseid tuleks oma mõtteid selgitada ning tekitada avalik debatt. Lisaks koolis käivate laste vanematele tuleks selgitustööd teha ka neile, kelle lapsed on juba kodukoha kooli lõpetanud, sest ka nemad on ju kogukonna liikmed ning neile läheb ka kodukandi kooli saatus korda,” tõdes Sildnik.
Tabiveres kaks uut õpetajat
Sel aastal alustab oma kooliteed Puurmani gümnaasiumi viimane 12. klass. Kaks aastat tagasi otsustas Puurmani vallavolikogu, et gümnaasiumi klassikomplekte rohkem ei moodustata ning alates järgmisest aastast töötab Puurmanis ainult põhikool. Siiski pole praeguse seisuga näha, et veel mõne Jõgevamaa kooli kohal praegu sulgemise või klasside arvu vähendamise kirves ripuks, kuid see seis on maavalitsuse haridusnõuniku sõnul selline vaid tänasel päeval. Koolide edaspidine saatus selgub ajapikku.
Hea on tõdeda, et kooli minevate õpilaste arv on sel aastal kasvanud. Võrreldes eelmise õppeaastaga on sel aastal maakonnas koolitee alustajaid 24 võrra ehk tervelt ühe klassikomplekti jagu rohkem.
Otse koolipingist tuleb juurde ka vastava kvalifikatsiooniga uusi õpetajad, sel aastal liitub neid Jõgevamaa koolidega kaks ning mõlemad asuvad tööle Tabivere gümnaasiumis. Liina Säinast hakkab seal õpetama eesti keelt ning Anu Saaristu ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Mõlemad õpetajad saavad sel puhul ka lähtetoetust, mis määratakse ministeeriumi poolt õpetajatena tööle asuvatele koolilõpetajatele, kelle töökohaks on koolid väljaspool Tallinna ja Tartut. Toetuse suurus on 12 782 eurot ning see makstakse välja kolme aasta jooksul: pool summast esimesel aastal ning ülejäänu kahel järgneval aastal.
Õpetajate palgafond suureneb töötajate vähendamise arvelt
Aasta jooksul saab enim sagimist ja tõenäoliselt ka segadusi olema Jõgeval, kus töötab viimast aastat kaks gümnaasiumi. 2013. aasta septembrist on siin riigigümnaasium ja põhikool. Gümnaasium hakkab kandma nime Jõgevamaa gümnaasium ning kuni esmaspäevani võetakse vastu avaldusi selle õppeasutuse direktori ametikohale. Kui leitakse sobiv kandidaat, annab haridus- ja teadusministeerium konkursi tulemuse teada septembri keskpaigas.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis kinnitas, et on hoidnud end jõudumööda kursis ka Jõgeva riigigümnaasiumi hoone ehitusega, millega siin viimasel ajal probleeme on ette tulnud.
“Kuulsin jah, et majja olevat pragu tekkinud, kuid eks neid probleeme ilmneb ikka ehitustel,” sõnas asekantsler, kes lisas, et ka Viljandi riigigümnaasiumi hoone renoveerimisel lükkus ehituse valmimistähtaeg ootamatuste tõttu edasi.
Mis puutub riigigümnaasiumi õpetajate leidmisse, siis sellega asub tegelema paari nädala pärast ametisse nimetatav direktor. Kõigi eelduste kohaselt hakatakse töötajaid otsima uue aasta veebruaris ning juba märtsis peaksid need asjad korras olema. Sama süsteemi rakendati ka Viljandi riigigümnaasiumis ning seal sujus kaadrivalik tõrgeteta. “Loomulikult tuli osadest õpetajatest loobuda,” nentis Küttis, kelle sõnutsi jäi Viljandis tööta veidi alla kümne õpetaja.
“Minister on ammu välja käinud klausli, et prioriteediks on õpetajate palga suurendamine, kuid palgafondi tuleb kasvatada muu hulgas ka õpetajate arvu vähendades — see pole mingi saladus. Palgatõusuks saadakse raha ka riigilt ja koolivõrgu korrastamise arvelt,” kommenteeris Küttis praeguses hariduselus ehk kõige valulisemat küsimust. Samas kinnitas asekantsler, et palk saab olema nende töö vääriline ning ministril on plaan tõsta õpetajate keskmine palk 840 euroni.
Üks kindel plaan, mis haridus- ja teadusministril Jaak Aaviksool on mõttes teostada, puudutab üldhariduskoolide rahastamist. “Põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine ja raamatupidamine lüüakse lahku,” rääkis Küttis. See tähendab, et riigi poolt põhikoolidele mõeldud raha ei tohi kasutada gümnaasiumidele. “Kui omavalitsus vajab raha gümnaasiumile, siis tuleb neil see oma vahenditest leida,” kinnitas ta. Ka meie maavalitsuse haridusnõunik Heiki Sildnik tundis muret, kuidas suudavad koolid hakkama saada hariduspoliitiliste otsustega, mida uue aasta hakul üsna palju ellu viiakse. “Meie (maavalitsus-toim.) teostame vaid järelevalvet ning aidata me ses osas koole ei saa,” tõdes Sildnik.
2012./2013. õppeaasta algusest arvudes
*Maakonna koolide 1. klassidesse läheb 305 õpilast
*Eelmise õppeaastaga võrreldes on kooliminejaid tänavu 24 võrra rohkem
*Kõige rohkem on õpilasi Põltsamaa ühisgümnaasiumis
*Kõige vähem lapsi õpib Saduküla lasteaed-algkoolis
*Maakonnas alustab tööd kaks uut õpetajat, kes saavad riigilt 12 782 eurot lähtetoetust.
i
EILI ARULA
