Kui 1996. aastal käidi välja Elistverre loomapargi rajamise idee, tundus see paljudele pehmelt öeldes utoopilisena. Eile viieteistkümneaastaseks saanud loomapark ei pea enam oma eluõigust tõestama. Aastate jooksul on seal lustimas ja loodusharidust omandamas käinud sadu tuhandeid lapsi.
Loomapargi rajamise idee pärineb Saksamaa nõustamisfirma Complan turismikonsultandilt Tilman Bieberilt, kes 1996. aasta kevadel Tabivere valda väisas. Tollal otsiti kohapeal aktiivselt ideid, kuidas propageerida Vooremaad kui turismipiirkonda, ja Bieber arvas, et turiste võiks kohale meelitada loomade vaatamise võimalusega. Metsloomi eksponeerivad pargid olid Euroopas sellel ajal juba üsna populaarsed, kuid Eestis veel puudusid.
Tabivere vallavanema Kalev Raudsepa eestvedamisel hakkas koos käima spetsialistide töögrupp. Koostöös saksa spetsialistidega valmis aasta lõpuks mahukas äriplaan. Loomapargi projekti kiitsid heaks Eesti Vabariigi keskkonnaminister Villu Reiljan ja Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
1997. aastal algasid Elistvere mõisapargis võsa raadamise ja heakorratööd ning rajama hakati ka esimesi aedikuid. Kui loomapark ehk esialgse nimega looduspark 27. augustil 1997 avati, polnud seal tegelikult veel ühtegi looma, sest metskitsed, kes selleks ajaks Tallinnast Elistverre pidi toodama, olid pealinnas hulkuvate koerte ohvriks langenud. Kui loomapark 1998. aasta 16. aprillil külastajatele avati, oli seal aga võimalik tutvuda juba õige mitme loomaliigi esindajatega.
Samal 1998. aastal selgus paraku ka kurb tõsiasi, et üksnes piletitulust loomapark end ära majandada ei suuda, vaid eksisteerimiseks on vaja toetajaid. Mitme omavalitsuse loodud sihtasutus Vooremaa Looduskeskus, kes loomaparki esialgu haldas, suutis leida rahastaja ainult väiksele osale projektidest. Seepärast tuli Eesti Metsaseltsil asjaajamine üle võtta. Neile olid toeks Tabivere, Saare ja Jõgeva vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja eraisikutest annetajad.
Ikka rahamured
Ehkki ka metsaseltsil projektiraha piiramatus koguses välja pumbata ei õnnestunud, suudeti park siiski käigus hoida: loomad olid toidetud ja nende pidamistingimusi parandati jõudumööda. Ning hoolitseti ka selle eest, et loomapark suudaks edukalt tegutseda mitte ainult turismi-, vaid ka loodusõppeobjektina.
2001. aastal valmis näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel Elistvere järve äärde viiv Linnutee õpperada koos vaateplatvormiga. 2002. aastal alustati koostöös Luua Metsanduskooliga kahepäevaste loodusõppelaagrite korraldamist.
2004. aastal hakkas loomapark saama toetust riigieelarvest. Rahastamine toimus Looduskaitse Keskuse kaudu. Riigi raha toel hakati kohe ehitama:
Juuli rekordkuu
“RMK on loomaparki päris suured summad investeerinud ja edasiminek on nelja aasta jooksul olnud ilus,” ütles loomapargi praegune juhataja Sirje Saul.
Külastajad saavad nüüd näiteks loomaparki siseneda läbi keskusehoone, milles asub ka loodusharidust edendav Elistvere looduskeskus. Loomapargi teed on saanud nii heasse korda, et neil saab aasta ringi kummikuteta liikuda. Loomade aedikuid on suurel määral ümber ehitatud. Põdraaia kanti on aga rajatud väliõppeklass ja aktiivõppeelemendid. Küsimusele, millest loomapark veel puudust tunneb, vastas Sirje Saul, et pargis võiks veelgi rohkem olla vilkaid väikeloomi, kes lastele väga meeldivad: nugiseid, tuhkruid, kärpe, nirke. Nemad võiksid tulevikus toimetada metsseaaia ja mõisavalitseja maja varemete vahele jääval alal. Ka karuaedik tuleks ümber ehitada. Praegu pole inimestel võimalik karuaeda hooldustöid tegema minna, sest puudub võimalus karu kuhugi eraldada.
Loomaparki on viimastel aastatel külastanud veidi vähem kui 50 000 inimest.
“Umbes 50 000 inimest aastas ongi meie jaoks üsna sobiv ja jõukohane arv. Tänavune juuli oli meil aga suisa rekordkuu: parki külastas 14 000 inimest. Pole võimatu, et see oli Äksis 10. juulil avatud Jääaja keskuse soodne mõju,” ütles Sirje Saul.
i
RIINA MÄGI
