Raatvere küla seltsing on nii vana. Või noor? Esimene Raatvere küla päev oli 2002. aastal, küla 375-nda aastapäeva auks, aset leidis see Piibumäe poe platsil. 2003. aastal peeti suvelõpupidu, 2004. aastal oli külapäev Raatvere kooli keskne.
Alates 2005. aastast on toimunud pillimeeste peod, mängijaid on tulnud ja kutsutud tervest Pala vallast ja kaugemaltki, siinsete juurtega inimesi. Praegu on ju külla jäänud vähe inimesi ja nende keskmine vanuski on kõrge, nii tulebki “laiemalt” teha. Saates, kus räägiti jäälõhkujast Suur Tõll, kuulsin, et laevaohvitserid pidid olema kõrgelt haritud, pidid oskama mõnda pilligi mängida!
Ka Eha Veskimetsa talumuuseum on aidas juba kümme aastat olemas olnud ja suvel külalisi ootamas. Ise on ta uhke, et tal on käinud seal inimesi kõigist maailmajagudest peale Aafrika! Kõige rohkem on käinud soomlasi. 2002. aastal oli sellest muuseumist juttu Prillitoosi saates. Esemed muuseumis on pärit oma talust ja Raatvere külast, aga ka oma kodust Sagadist. Igal museaalil on oma ajalugu, millest omanik võib pajatada. Eha hindab esivanemate tehtut ja seepärast tuligi mõttele neid säilitada ja eksponeerida. Temalt aga nõuab muuseum ka tööd, sest miski ei püsi korras iseenesest.
Seal on ka vaba ruumi ürituste läbiviimiseks. Hiljuti saigi seal peetud väike tagasivaateline istumine.
Ehal on palju materjale korrastatud, näiteks fotoalbumid. 2009. aastal kirjutas ta koos pojapojaga väikese uurimuse Raatvere küla ajaloost, kus kõik olemasolevad ja kadunud majapidamised kirjeldatud ja fotod ka juures. Meie naabruseski oli mitu majapidamist, kus 30 aastat tagasi elati, nüüd aga mitte, ja hoonedki on kokku vajunud. Häid mõtteid on tulnud Elle Pintsonilt, näiteks kunstiküla idee. Ääremaal on küll suurprojekte raske teostada. Meilt on pärit Pallase lõpetanud Eduard Mässo ja kaks noort, kes kunstihariduse saanud.
Kui kell 23 Eha aidast koju hakkasime minema, oli augustipimedas öös raske koduteed leida…
i
EHA NÕMM, Raatvere elanik 1974. aastast
