Suve hakul koguti kolmes Balti riigis toetusallkirju Balti riikide valitsusväliste põllumajandusorganisatsioonide ühispetitsioonile, milles nõuti põllumajandustootjatele võrdseid konkurentsitingimusi. Andsin oma allkirja minagi. Kuid kripeldama jäi, kas sellest ikka piisab.
Kindlasti oleks üks võimalus edasiseks kiiremaks ühtlustumiseks praegustele suurtele toetusesaajatele makstavate summade vähendamine. Niisugune suhtumine annaks pealegi Euroopa Liidule majanduslikult keerukal ajal tublisti kokkuhoidu.
Põllumajanduse toetamisest ja solidaarsusest
Kahekümne aastaga on Eesti põllumajanduses tegelikult imesid sündinud. Üksnes selle alaga selle aja jooksul pidevalt tegelenud inimesed teavad, milline, sugugi alati mitte rahaga mõõdetav hind on nende imede taga olnud. Need, kes karmis konkurentsis vee peale jäänud, olnud tõesti tublid ning praegu oma tootmises tihti kaasaegsemad kui paljud ülejäänud Euroopa ametivennad.
Eesti valitsus otsib võimalusi, et järgmise aasta eelarves põllumajanduse täiendavateks otsetoetusteks raha leida. Nii pea- kui rahandusminister on seda kinnitanud. Soov meie põllumehi toetada on olemas. Samal ajal jätkub võitlus õiglase kohtlemise eest ka Euroopa Liiduga läbi rääkides. Peamine vastutaja siin on põllumajandusminister, kuid ka näiteks välisminister Paet on mitut puhku märkinud, et põllumajanduse otsetoetused liikmesriikides erinevad kordades ning see ei ole õigustatud. Juuni lõpus ütles Paet otsesõnu, et ebavõrdsed põllumajanduse otsetoetused moonutavad Euroopa Liidu ühtset siseturgu ja praegusel keerulisel ajal on oluline, et sellised moonutused kaoksid. See omakorda aitaks kaasa ka majanduse kasvule. Suvel on rahandusminister tõsist tööd teinud just sellel teemal ja väidetavalt lootusrikkalt tulevikku vaadates…
Euro stabiilsus on Eestile vajalik
Sellel suvel on Riigikogu tõsiselt arutamas, kuidas tuleks ühiselt jagada Euroopa Liidu eelarvepoliitika reegleid eiranud riikide võlgu. Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM-i) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu on tänaseks esimese lugemise läbinud. Käimas on vaidlused ja esitatakse muudatusettepanekuid. Eelnõu menetlemise kava näeb ette lõpphääletuse augusti lõpus.
Mis ikkagi peitub nende tähtede (ESM) taga? Kas meid tahetakse paljaks röövida? Tänased eitajad reageerivad nagu Oskar Lutsu raamatukangelane Tõnisson: “Mul loog lahti… Oleks teadnud, oleks kodust ära läinud… Õieti polegi teist…”
Lepingu toetajate pool kaldub avatuma mõttemaailma poole. Kasutades isand Tootsi sõnu: “Ela ise ja lase teistelgi elada.”
Muidugi ei ole osalemine ESM-is nii lihtsakoeline aga vahel on vaja lihtsustada, et mitte jääda ekslema tundmatus tihnikus. Ikka pilk kõrgemale!
Eestil Euroopas omad huvid
Pean tunnistama, et mul oli eelnõu arutelu käigus kohati piinlik saalis kõlanud teemaväliste ja populistlike küsimuste pärast. Samas olid rahandusministri teemakohased selgitused väga hästi esitatud. Need nelja ja enama tunni jooksul esitatud seisukohad saab kenasti kokku võtta rahandusministri ühes vastuses: “Eesti on ausalt öeldes üks väga väike punkt Euroopagi kaardil ja Euroopa elab edasi ja ajab oma asja edasi ja selgemalt polariseerub. Eesti jääb siis teisele poolele lihtsalt. Tema poliitiline kapital on kindlasti tugevasti räsitud ja teda vaadatakse lihtsalt kui ühte omapärast tegelast laua taga. Ma arvan, et me ei peaks seda positsiooni endale tahtma. Euroopa jääb ellu, aga meie väärikus kannatab kindlasti ja poliitiline kapital selles mõttes, et meil on Euroopas väga erinevaid, väga konkreetseid huve, väga erinevaid konkreetseid arvamusi, kus me vajame pidevalt liitlasi. Sellega tegelevad erinevad ministrid, kui te soovite. Lihtsam on ikkagi rääkida nendega, kes sust lugu peavad, mitte nendega, kes vaatavad sind kui rehepappi, kes sai papi kätte ja tõmbas uttu.”
Kohustused ja võimalused
Kui nüüd minna tagasi põllumajandustoetuste juurde, siis mõistame ju kõik. Selleks, et sirgeselgselt nõuda, tuleb olla sirge seljaga ja väärikas. Eesti on vaatamata oma väiksusele olnud seni väärikas. Rahanduses võime end valehäbi tundmata etaloniks nimetada lasta.
Kui soovime Euroopas stabiilsust ja me pole otsustanud Euroopa Liidust lahkuda, siis on ESM-i ratifitseerimine tänases olukorras ainuvõimalik samm.
Kõik need poliitikud, kes ESM-i aruteludes räägivad siseriiklikest rahalistest vajadustest püüavad lihtsat ja odavat populaarsust. Ebastabiilne Euroopa ei taga meile õitsengut. Osalemine tähendab kohustusi aga mitteosalemine võtab meilt võimalused. Valik on hamletlik: “Olla või mitte olla?!”
i
TERJE TREI, riigikogu maaelu komisjon liige, Reformierakond