Põltsamaa päevakeskuse perenaise ametis töötab Anne Kurvits, kelle ametisse asumise Põltsamaa linnavolikogu oma otsusega heaks kiitis.
Teisipäeval aset leidnud Põltsamaa linnavolikogu istungi päevakorda oli kavandatud Põltsamaa linnavalitsuse struktuuri teenistujate koosseisu muutmine. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles volikogu liikmetele, et taoline struktuuri muudatus ei nõua muutust Põltsamaa linna eelarves, sest päevakeskuse juhi ametikoht on eelnevalt juba linna käesoleva aasta eelarve sotsiaalvaldkonda planeeritud. Linnapea kinnitusel on ametikoht väga vajalik.
Mõeldud eelkõige erivajadustega inimestele
Põltsamaa linnavolikogu liige Mart Joosep tundis huvi, miks ei leitud päevakeskusele perenaist juba eelmisel aastal, kui oli probleeme päevakeskuse käivitamisel. Siis töötasid päevakeskuses mitmed huviringid ja seal käidi lauamängegi mängimas. Jaan Aiaots selgitas, et päevakeskuses tegutsevad huviringid on mõeldud teatud sotsiaalsetele rühmadele ja need pole võrreldavad spordi- ja kultuuriasutustes tegutsevate huviringidega. Linnapea sõnul tegeldakse päevakeskuses erivajadustega inimestega. Seetõttu ongi päevakeskuse perenaise üheks esimeseks tööülesandeks leida sinna spetsialiste, kes nende inimestega tegelema hakkaksid.
Linnavolikogu liige Uno Valdmets küsis, miks ei antud Põltsamaa päevakeskuse perenaise ametikohta sihtasutuse Põltsamaa Tervis alla, mis muidu päevakeskuse tegevust koordineerib. Jaan Aiaotsa sõnul leidsid nad tõepoolest, et hetkel on selline variant parem. Kuid väga oluline on toetav roll päevakeskuse juures ka sihtasutusel Põltsamaa Tervis. Samas ei välistanud Aiaots võimalust, et kunagi praegust struktuuri muudetakse.
Kandideerisid naised
Põltsamaa linnavolikogu liige Andres Vään küsis, miks on ametikoha nimetus “päevakeskuse perenaine”. Ta märkis, et kui sellele ametipostile oleks soovinud kandideerida mõni meesterahvas, oleks tal olnud seda natuke ebamugav teha.
Sihtasutuse Põltsamaa Tervis juhataja Merle Mölder pidas vähe tõenäoliseks, et meesterahvas oleks pakutud palga eest niisugust tööd nõus tegema. Jaan Aiaots möönis omalt poolt, et iseenesest on küsimuse püstitus huvitav, ja tõdes, et küllap on ametinimetus kinni meie mõttemaailmas, kus sotsiaalvaldkonna tööd enamasti naistega seostatakse. Samuti nähakse päevakeskuse perenaise rolli ka selles, et ta vahel lapi kätte võtab ja puhastustööga tegeleb. Mehed seda vaevalt teeksid. Samas ei laekunud päevakeskuse perenaise konkursile ka üheltki mehelt sooviavaldust ja konkursil seda ametikohta nii ei nimetatudki. Jaan Aiaots lausus, et avaldusi oli kaheksa ja lõpuks tuli välja valida inimene, kes oli nõus pakutud palgaga ja tingimustel seda tööd tegema.
Põltsamaa linnavolikogu aseesimees Raul Kirsel küsis, kas päevakeskuse perenaise leidmiseks lasti siis n-ö latt madalamale ja Jaan Aiaots tunnistas, et nii see tõepoolest oli. Samas tõdes ta, et iga struktuuriüksuse käivitamisega on alati probleeme ja nendest tuleb ajapikku lihtsalt üle saada.
i
TOOMAS REINPÕLD
