14.-16. augustini peeti Luua Metsanduskoolis tänavune Põhjamaade Arboreetumite Ühenduse (NAU) seminar. Tegemist on pikaajalise vabaühendusega, kus liikmeid Gröönimaast Soomeni.
Eelmisel aastal toimus seminar esimest korda Venemaal Peterburis Vavilovi-nimelises uurimisinstituudis. Ühendus soovib oma haaret laiendada ka Venemaal ja Baltimaades, et tekiks võimalikult suur koostöövõrgustik erinevate kollektsioonide vahel.
Esimest korda Eestis
Mullu osalesid Mustila arboreetumi kutsel seminari töös Luua Metsanduskooli pargispetsialist Ivari Kandima ja metsaülem Peep Arold. Ivari Kandima tegi seal ettepaneku tulla 2012. aastal Eestisse. Väga paljud arboreetumite juhid ja oma ala tippspetsialistid polnud varem Eestis käinud, seetõttu võeti kutse kohe vastu. Luua seminaril osales 16 väliskülalist Soomest, Rootsist ja Norrast.
“Enamik osalejaid ei teadnud meist õieti midagi, seetõttu oli ürituse põhirõhk väljasõitudel,” rääkis Ivari Kandima. Tema sõnul näidati külalistele Andres Vaasa aeda, samuti Tartu ja Tallinna botaanikaaeda ja Kadrioru parki ning Karukäpa puukooli Luual. Loomulikult käisid külalised Luua arboreetumis ja mõisapargis.
Käesoleva aasta peamiseks teemaks oli “Kas me istutame õigeid puid?” Teema määrati kindlaks juba möödunudaastasel kokkusaamisel. “Ühing on võtnud eesmärgiks selgitada välja meie kliimasse sobivad dekoratiivsed liigid ning vormid. Suund on leida üles Põhjamaades aretatud liigid ja vormid. Tihti on meie botaanikaaiad täis väga väärtuslikku materjali, kuid keegi neid ei paljunda. Enamasti pakutakse meil Saksamaalt ja Hollandist sisse veetud taimi, mis ei pea nii hästi vastu,” rääkis Kandima.
Uued koostöövõimalused
Tema kinnitusel sooviks arboreetumite ühendus alustada tihedamat koostööd kui seni ning selekteerida eri riikides välja erinevad sortimendid, mida saaks omavahel hakata vahetama ning katsetama ja paljundama, lõpuks ka laia huvilisteringi jaoks paljundama.
Tuleval aastal jätkatakse sama teemaga ning püütakse rohkem selgust saada selles, millised liigid ikkagi on vastupidavamad. Kandima sõnul võetakse tuleval aastal käsile kohaliku selektsiooni teema, et leida vahendid ja metoodika õige materjali leidmiseks ning selekteerimiseks.
Luua sai seminarist ka kasu. Nimelt otsis Soome metsauurimiskeskus Metla europrojekti partnerit just dekoratiivsete puittaimede vormide paljundamiseks ning geneetilise materjali säilitamiseks. “See on meie jaoks väga hea võimalus saada n-ö ree peale, hakkan otsima lisainfot, kuidas sinna sobituda,” lisas Kandima. Tema hinnangul on ühisseminar siiski eelkõige Põhjamaade arboreetumitele kontaktide hoidmiseks ning sama eriala inimestele kokkusaamise kohaks. “Kord aastas on võimalik mõtteid vahetada ning näost näkku kokku saada,” lisas ta.
Järgmisel aastal saab arboreetumite ühendus kokku Rootsis Göteborgis. “Selles mõttes oli Luua väga õnnelikus olukorras, et Peterburist Göteborgi tehti vahepeatus meie juures,” märkis Kandima.
Ühenduse juhtorganisatsioon on alates 2011. aastast Mustila arboreetum Soomes, kellega koostöös korraldas üritust ka Luua Metsanduskool.
Mustila sihtasutuse juht Jukka Reinikainen oli esimest korda Luual. “Olin üllatunud ilusast kollektsioonist. Siin on palju materjali, see on väga heas seisukorras, Luual tehakse väga head tööd. Problemaatiline on, et asute teistest kohtadest kaugel. Ei ole lihtne rahastada seda kõike külastustasudega. Aga töö tuleb ära teha, kuigi raha on raske leida. Olen näinud paljusid arboreetumeid, enamasti kõik rabelevad, et saada raha ja toetusi. Meil on Mustilas samad probleemid juba sada aastat,” tõdes ta.
Reinikainen rõhutas, et oluline on hoida kulud madalal ja kasutada nii palju vabatahtlikke kui võimalik. “Tuleb keskenduda olulistele asjadele. Mõne projekti jaoks on Mustila saanud raha Euroopa Liidust, kuid projektiraha ei tule regulaarselt. Projektiga kaasnevast bürokraatiast ja paberihunnikust läbi närimine on suur töö, kuid see on loomulik ja see töö tuleb teha. Viimase 20 aasta jooksul on palju arendustöid tehtud projektidena, et saada paika sildid, etiketid, ehitada uued rajad jne,” rääkis ta.
Mustila – Põhjamaade üks juhtivaid arboreetume
Mustila arboreetumil on seljataga pikk ajalugu. Axel Fredrik Tigerstedt päris Mustila naise suguvõsast ja osaliselt ostis selle koha ning rajas möödunud sajandi algul sinna arboreetumi. Tigerstedt tahtis välja selgitada, kas maa põhjapoolel on puid, mis võiksid kasvada kiiremini ja anda rohkem puitu kui kodumaised puuliigid.
Mustila rajaja soovis, et arboreetum säiliks tervikuna. Hiljem võttis juhtimise üle tema poeg Carl Gustaf Tigerstedt ning seejärel viimase poeg Peter Tigerstedt. Professor Peter Tigerstedt andis hiljuti arboreetumis ohjad oma poja Karli ja onupoja Nilsi kätte.
Peter Tigerstedt on Mustilas toimetanud üle 50 aasta, ta märkis, et külma suhtes on vastupanuvõimelised ebatsuuga ja siberi lehis ja ka paljud teised lehised. “Vastupidav puuliik on see, mis kasvab hästi, õitseb hästi ja annab palju seemneid ning järelkasvu. Seda kõike juhul, kui vastupidavuse all mõista puu väärtuslikkust. Aega on läinud sada aastat ja nüüd võib täitsa kindlalt öelda, et selliseid liike on päris vähe,” rääkis ta.
Mustilas kasvatatakse tamme ja kuuske segamini. Lehisega koos kasvatatakse kuuske ja kaske. Paberipuu mõõtu siberi lehise ja tamme tüvi ei taha kaubaks minna, seda probleemi välditakse sel viisil, et kasvatatakse teistega koos, harvenduse käigus raiutakse kodumaised puud välja ja jäetakse lehised ja tammed kasvama. Ja kui ka haigused tabavad, siis nad võivad tabada üht puuliiki ja teine jääb puutumata.
“Oleme väga uhked oma tammemetsade üle ja need on pärit Sangastest. Nende puude kvaliteet on väga hea. Mustila ja ka teised Soome teadlased arvavad, et sangaste tamm on soome kõige parem seemneallikas. Sangastes on küllalt külm ja kliima erinevused pole eriti suured,” rääkis Peter Tigerstedt.
Mustilas tegeldakse ka seemnemüügiga ja müüakse samuti taimi. Aja jooksul on see vähehaaval kasvanud. Enamik seemnetest müüakse Soomes, välismaale läheb vähem. Mustila tugevus on seemnete vastupidavus. Välismaal on teistsugused tingimused. Võib-olla saaks Eestis seemneid rohkem müüa, seemnevahetus käib ka praegu.
i
HELVE LAASIK