Mind ajendas kirjutama nõrk turvalisus ja hooletu töössesuhtumine Torma lasteaias. Ühel talvepäeval helistas lapse oma rühma õpetaja ja küsis minult, kus mu laps olla võiks, et nemad teda lasteaia territooriumilt ei leia. Ehmusime, sest olime lapse hommikul lasteaeda viinud. Hakkasime ise poissi otsima ning leidsime ta kodu juurest. Mehehakatis oli sinna välja jõudnud rohkem kui kilomeetri kõndides ja pealegi tiheda liiklusega ristmikul Jõgeva-Mustvee maanteed ületades. Selleks pidi lapsel kuluma vähemalt 35 minutit, see tähendab, et lapse kadumist kohe ei märgatudki. Pärast juhtumit pöördusime lasteaeda ja kurtsime muret. Tegime ettepaneku paigaldada lasteaia väravatele riivid, mida lapsed ise seestpoolt avada ei saaks. Lasteaiatöötajate veenmiseks kulus omajagu aega. Lõpuks paigaldati väravatele siiski riivid. Selgus, et sellest polnud erilist kasu.
7. augustil õnnestus minu lapsel ja tema mängukaaslasel lasteaiahoovist siiski välja pääseda. Nad läksid Jõgeva Majandusühistu Torma kauplusse, kus hakkasid lelusid uudistama. Sel päeval oli poes tööl lapsele tuttav inimene, kes last tundis ja teadis, et laps üksi poes ei käi. Ta hakkas kahtlustama, et poiss on lasteaiast ära tulnud, ja viis lapsed tagasi lasteaeda, kus õpetajad polnud jällegi nende kadumist märganud.
Suveperioodil töötab üks rühm ja lapsi ainult kümme ning õpetajaid oli tööl kaks. Kui lasteaias pahameelt väljendamas käisin, kuulsin juhatajalt vabandusi. Vabandused ei paranda aga olukorda. Tasudes lasteaiamaksu ja tuues lapse lasteaeda, usaldan vastutuse tema elu, tervise, heaolu ja arenemisvõimaluste eest kuni kojuviimiseni lasteasutuse õpetajatele ning teistele töötajatele. Nemad on sel ajavahemikul kohustatud jälgima lapsi mitte vahetevahel, vaid pidevalt, ning hoidma ära nende sattumise erinevatesse ohtudesse. Ei tohi unustada, et tegemist on selles vanuses poiste ja tüdrukutega, kus riskide tajumine veel peaaegu täielikult välja kujunemata, ollakse abitud ega osata väljapääsu leida. Tundub, et Torma lasteaia personal on nendele asjaoludele silmapaistvalt vähe tähelepanu pööranud. Loodetavasti on siinsetel lasteaednikel nõutud haridustase ja kvalifikatsioon. Järelikult on vajakajäämised tingitud ebaratsionaalsest töö korraldamisest või millestki muust.
See oli minule teada vähemalt kolmas kord, kui minu laps on lasteaia väravatest välja pääsenud. Pärast esimest korda pandi minu lapsele ainukesena õuesoleku ajaks selga kollane helkurvest, et paistaks teiste laste seast hästi silma. Probleemi tõsidust lisab asjaolu, et lapsel puudub sõnaline väljendusoskus.
Tegelikult pole aga tegemist mitte ainult meie pere murega. Ringkäigul, kus mindi Torma poodi, oli meie pojaga kaasas ka teine laps.
Minule teadaolevalt on mõned lapsed varemgi Torma lasteaiast omaalgatuslikult lahkunud, nii et lasteaiatöötajad seda ei märka. Neid juhtumeid pole aga avalikkuse ette toodud. Tean lapsevanemaid, kes tunnevad hirmu, et ka nende poeg või tütar võib lasteaiast omapäi ära minna nii.
Ebaturvalisuse kõrvaldamiseks meie valla lasteaias tuleb kiiresti midagi tõsist ette võtta. Ma pole pädev süüdlaste otsimisel ega konkreetsete soovituste jagamisel. Küll aga julgen arvata, et kõige lasteaias toimuva või toimumata jääva eest vastutab juhataja, kes allub Torma vallavalitsusele.
Murelik lapsevanem
