Palamusel peeti möödunud nädalavahetusel Theodor Lutsu filmipäevi ning avati Jõgevamaale ja lähiümbrusse jäävaid eesti filmi võttepaiku tutvustav infotahvel.
Eesti filmi võttepaiku tutvustavad tahvlid paigaldatakse iga maakonna ühte asulasse eesti filmi sajandijuubelile pühendatud ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud projekti „Sajandi sada võttepaika“ raames. Palamusel ajaloolise kirikumõisa aida seinal avatud tahvel on kolmas. Esimene tahvel avati 7. juulil Muhumaal Koguva külas ning teine 10. augustil Lääne-Virumaal Sagadis.
Võttepaikade tähistamise projekti eestvedajateks on filmiprodutsent Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo.
„Mina olen maaelu patrioot,“ ütles Artur Talvik. „Programmi Eesti Film 100 nõukojas istudes hakkas mulle silma see, et enamasti kippusid eesti filmi sajandijuubeliga seotud üritused Tallinna ja Tartusse koonduma. Siis mõtlesingi, et mõni ettevõtmine võiks tuua elevust ka väiksematesse paikadesse.“
Eesti filmi võttepaikade tähistamise idee tõukas liikuma üks legendaarse filmikriitiku ja filmiloolase Jaan Ruusi räägitud lugu. Berliini lähedal olevat nimelt üks väikelinn, kus on tahvlikesega tähistatud puu, mille vastu Nõukogude Liidu riigijuht Leonid Brežnev oma Saksa DV kolleegi Erich Honeckeri kingitud mersu puruks sõitis. Puu olevat kujunenud tõeliseks turismiatraktsiooniks.
Kui võttepaikade tähistamise idee Talviku peas juba kuju hakkas võtma, selgus, et Eestimaal on olemas mees, kes juba tegeleb selliste paikade kaardistamisega. See mees oli arhitekt Raul Vaiksoo. Kaks meest otsustasid oma jõud ühendada.
Kannatuste rada
„Kui me Rauliga algul mõtlesime, et võttepaikade kohta käiva info kokkusaamiseks peaks piisama mõnede produtsentide ja filmidirektorite läbihelistamisest, siis tegelikkuses kujunes see tõeliseks kannatuste rajaks,“ ütles Artur Talvik.
Raul Vaiksoo sõnul on eriti keeruline leida vanemate filmide võttepaiku: filmide tegemise juures olnud inimesed on kas surnud, ei mäleta üldse midagi või on nende meenutused vastuolulised. Aga ka ühe veel esilinastamata filmi võttepaikade kohta ei osanud tegijad tema sõnul adekvaatset infot anda vaatamata sellele, et võtted toimusid kõigest seitse-kaheksa kuud tagasi.
Raul Vaiksoo sõnul võib põhjarannikut nimetada tõeliseks Eesti Hollywoodiks, sest seal on üles võetud väga palju mängufilme. Kesk-Eestis on võttepaiku suhteliselt hõredalt. Jõgevamaad saab seostada näiteks ainult seitsme mängufilmiga, ent see-eest on nende hulgas ka meie kinopubliku sajandi lemmikfilm, Arvo Kruusemendi „Kevade“ ning selle järjed „Suvi“ ja „Sügis“. Nende ülesvõtmist meenutasid üleeile Palamusel Raja Teele osatäitja Riina Hein ja Tõnissoni osatäitja Ain Lutsepp. Ehkki ka meenutatud seigad olid lõbusad, pakkus publikule kõige rohkem lusti Heina ja Lutsepa omavaheline vaidlus selle üle, kuidas Teele ja Arno vettekukkumise stseen ikkagi üles võetud sai. See illustreeris veelkord kujukalt Raul Vaiksoo väidet, et inimesed mäletavad asju erinevalt.
Kui tavaliselt tähistab avamist lindilõikamine, siis Palamusel avati võttepaikade infotahvel hoopis koolikella helistamisega, mis oli viide kõige kuulsamale siin üles võetud filmile „Kevade“.
28 filmi
Pärast infotahvli avamist vaadati Palamuse rahvamajas Arvo Kruusemendi filmi „Sügis“. Selle järel anti aga välja Theodor Lutsu filmipäevade lahtise lühifilmide konkursi preemiad.
Konkursil osales seekord 28 filmi, mis olid jagatud kolme programmi. Üks neist vaadati ära laupäeva õhtul, teised pühapäeval. Filme hindasid Eesti Film 100 programmijuht Jaak Lõhmus, Sulev Teinemaa ajakirjast Teater. Muusika. Kino, dokumentalist Jaan Tootsen, Peter Murdmaa Eesti Kinoliidust ja filmiprodutsent Margus Õunapuu.
Parima animafilmi preemia sai seekord Ksenija Buzmakova stuudiost Meksvideo filmi „Ülesanne“ eest. Margus Õunapuu hinnangul oli see vaimukas, praktiline ja lihtsalt parim. Eksperimentaalfilmidest oli parim Kanutiaia videostuudio loomingulise grupi (Anna Chesakova, Jana Dolgitskaja, Filipp Lisovski) film „Kunagi“. Tõsielufilmidest osutus parimaks tartlase Jaan-Jürgen Klausi „Pujään Pallases“. Jaan Tootseni arvates tõestas Klaus taas, et oskab leida huvitavaid tegelasi ja nende karakterit huvitavalt avada.
Lühimängufilmide kategoorias läks preemia tartlannale Kudrun Vungile linateose „Kohtumine“ eest ning parima operaatoritöö preemia Alis Mäesalule, kelle üles võetud oli rikka pildikeelega mängufilm „Sein“. Tõnu Aru ja Eve Ester pälvisid filmi „Teatame kahetsusega“ eest visaduse eriauhinna ning Kinoliidu Vaba Vaimu Priisi sai Sander Maran.
i
RIINA MÄGI
