“Nii, nüüd on küll vaarikatest kopp ees,” sõnas pärast viimast tööpäeva lõunalauda istudes malevlane Sander. Tänavune rikkalik marjasaak oli Kuremaa malevlastele õnneks ja õnnetuseks – tööd neile jagus, kuid kuuma käes marjade korjamine pole just meelakkumine. Samas tegid nad Kuremaa malevlaste marjakorjamise rekordi.
Kuremaa maleva rühmajuhid Killu Tiigimäe ja Tiina Lehtme olid üleeile pärast kolme malevanädalat ka kergelt kustunud olekus. “Eks sellise kuumaga marjapõllul olemine pole just mõnus, kuid tööd jagus ja tehtud saime. Korjasime isegi hinnanguliselt kuni poolteist tonni marju, mis on Kuremaal Endel Söödi vaarikaistanduses töötanud malevarühmade senine mitteametlik rekord,” rääkisid rühmajuhid.
Marju korjasid noored keskelt läbi kuus tundi päevas ning tasu selle eest oli 80 senti korjatud kilo pealt. Tavalistel päevadel, mil ei sadanud vihma ning õhutemperatuur hinge ei matnud, mindi põllule tööle kell üheksa. Samas, kui oli teada, et päeval tõuseb temperatuur kolmekümne soojakraadi ligi, siis alustati tööpäeva juba kella kuue ajal hommikul. Selleks, et noored õigel ajal põllule jõuaks, tuli nii mõnigi kord rühmajuhtidel tubade ustele kuni kolm korda kolkimas käia. Sisse ei õnnestunud neil kolme nädala jooksul kordagi magada.
Kuigi marju oli palju ja töö pigem raskete killast, nautisid Kuremaa malevlased iga päev rannarõõme. “Kuremaa malev on super. Rand on siin hea, vesi oli alati soe ja mõnusalt pruuniks sai end päevitatud,” rääkis rühmajuht Tiina. Kõik mängud ja vabaaja tegevused viidi peaasjalikult läbi rannas. “Kui me tööl ei olnud, siis me praktiliselt rannas ainult elasimegi,” meenutasid rühmajuhid.
Treffi ajaks koliti Luuale
Enamasti korraldavad kõik malevarühmad ka mAlgatuse, mis tähendab, et vabatahtlikus korras teevad malevlased midagi vajalikku peatuspaigas kogukonna heaks. Eelmisel aastal aitasid Kuremaa malevlased pärast Jõgevatreffi pargialust koristada. Sel korral siiski motokokkutuleku korraldusmeeskond malevlaste abi ei vajanud ning nad komandeeriti trefi ajal ööbimiskohast, Kuremaa külalistemajast, hoopis Luuale RMK maleva juurde. “Juba kolimine võttis nii palju aega, et me ei jõudnudki sel korral mAlgatusega tegeleda,” rääkisid Kuremaa malevarühma juhid.
Kuremaa malevlaste vaba aja veetmisele andsid hoogu juurde Kuremaa kohalikud noored, kes lubasid malevlastel kasutada noortekeskuse ruume ning sel kolmapäeval otsustasid lahkumise puhul ka neile disko korraldada. “Eriti tahame tänada diskor Kaarel Vandlerit, kes tegi peo eriti meeleolukaks,” sõnasid Killu ja Tiina. Konflikte malevanoorte ja kohalike vahel ei tekkinud ning ühiselt saadi mitmeid tegevusi läbi viia. “Me leppisime varem malevanoortega kokku, et kui tegemist on ebasõbraliku ja kasvõi joobes kohalikuga, siis tasub üldse eemale hoida,” rääkis Killu paikapandud reeglitest.
Ülejäänud suvel tegeldakse puhkamisega
Mis puutub raha teenimisse, siis noortel ei tundunud see olevat prioriteediks. “Ma algul ikka arvutasin, et palju peaks korjama korraliku palga saamiseks. Enda arvutuste kohaselt kakskümmend kilo päevas. Kui esimestel päevadel sain vaarikaid korjatud vaid kaks kilo päevas, siis ehmatas küll ära, aga raha polegi malevas käimise juures tähtis” rääkis malevlane Sander, kes varasemalt on malevas tegelenud maasikate korjamisega. Veel rääkis Sander, et maasikate korjamisega teenib võib olla veidi rohkem, kuid see paneb selja valutama, mida vaarikate korjamisel nii naljalt ei juhtu.
Kuremaa rühma poisid Sander, Agur ja Alo sõnasid, et kavatsevad ülejäänud suve puhata. “Suvi on kuidagi eriti ruttu läinud. Septembrini ja kooli minekuni on ainult mõned nädalad,” mõtisklesid Alo ja Sander. Samas sõnasid poisid, et sel suvel töö tegemise peale nad enam aega ei raiska. Siiski ütlesid, et plaanivad ka järgmisel aastal malevasse saada. “Eks kevadel peab jälle arvuti taga valvel olema, sest malevakohad täituvad lausa poole tunniga,” rääkis Sander ning Agur lisas, et tema saatis enda malevasse astumise avaldust lausa kolm korda, enne kui see kohale jõudis ja läbi läks. Kuigi töö oli raske sõnasid rühmajuhid, et malevas viibimine on nende jaoks puhkus. “Siin oled linnast eemal, ei pea päev läbi kontoris passima,” sõnasid Killu ja Tiina.
i
EILI KOITLA
