Kui raudne eesriie Kanaari saartele või Egiptusesse veel minna ei võimaldanud, armastasid paljud eestlased, jõgevlased sealhulgas, suvitada Musta mere äärses Sotšis. Neile pakub Tiina Sääliku fotonäitus “Sotši-Adler-Eesti Aiake”, mis praegu üleval Jõgeva kultuurikeskuse galeriis, kindlasti nostalgiahõngulist äratundmisrõõmu. Kuigi niisama suvitamas fotode autor Musta mere ääres ei käinud.

Võimaluse Sotši, Adlerisse ja Sotši lähedasse Eesti Aiakesse sõita pakkus välja jõgevlane Ants Paju, kes paljude muude suurte asjade kõrval aidanud elu sisse puhuda ja sees hoida Anton Hansen Tammsaare majamuuseumil sealsamas Eesti Aiakeses, kus eesti kirjandusklassik 1912. aastal oma tuberkuloosist räsitud tervist taastas. Hiljuti läbis Roosa talu hoone, milles muuseum asub, Eesti riigi toetusel noorenduskuuri ning möödunud aasta septembris taasavati muuseum pidulikult. Selle sündmusega tähistati Eesti Aiakeses üksiti Anton Hansen Tammsaare 130. sünniaastapäeva — mis siis, et mõningase hilinemisega. Just selle sündmuse tunnistajaks Ants Tiinat kutsuski. Muuseumi avamistseremooniat kutsus ta aga ilmestama Tartus tegutseva segakoori Tarbatu, kes otsustas teha siis juba pikema kontserdimatka. Koorilauljaist saidki Tiina põhilised teekaaslased: nendega jagas ta ligemale nädala jooksul eluaset Sotši külalistemajas nimega Žanna Juures, nendega käis kaasas ka kontsertidel, millest kolm toimusid sanatooriumides ning üks Sotši orelisaalis. Üks, Vene Föderatsiooni siseministeeriumi puhkekodus toimuma pidanud kontsert jäi siiski ära: mõned julgeolekutegelased pidasid paremaks Eesti “spioone” sinna mitte lasta.

Kontsertidest vabaks jäänud aja võisid nii lauljad kui ka Tiina ja tema kaaslane Anti ise sisustama. Kui uskuda Tarbatu-koori reisipäevikut, mis Tiina näituse juurde välja pandud, siis kujunes üsna ruttu välja järgmine tüüp-päevakava: kõigepealt äratus, siis hommikusöök Žanna juures, kooriproov, turulkäik, linna- ja rannaretk ning pärastlõunasöök. Seejärel rahvariietumine, sõit kontserdipaika (+ liiklusummikud), lavaproov ning kontsert.

Tiinale andis selline päevakava piisavalt aega kohalike oludega tutvuda ning huvipakkuvat jäädvustada. Sotši ja Adler pakkusid Tiina sõnul vastakaid elamusi: oli nostalgiat äratavat nõuka-aja pärandit, aga ka uut ja euroopalikku.

Eestlaste juures

Nii Tiina kui ka koori jaoks oli oodatuim päev 13. september, mil oli plaanis sõit Eesti Aiakesse. Lisaks muuseumi taasavamise tseremooniale pidid ees ootama kohtumised kohalike eestlastega, Tarbatu ja kohalike eestlaste koori Sügis ühine laulupeolaulude õppimine (Sügis plaanitseb tulla tänavusele üldlaulupeole) jalutuskäigud ja pidulik koosviibimine. Paraku algas päev segadustega. Algselt pidi Sotšist välja sõidetama kella 10. Sõidupäeva hommikul teatati, et välja sõidetakse siiski kell 12. Lõpuks oli buss ikkagi kell 10 kohal, aga rahvas oli selleks ajaks juba linna peale läinud.

Nii jäigi Eesti Aiakeses viibimise aeg tunduvalt lühemaks kui kavandatud. Isegi ühine lauluproov tuli ära jätta. Ent napile ajale vaatamata sai Tiina siiski aimu, mida kujutab endast see paik, millest ta nii palju kuulnud oli, aga mida nüüd alles oma silmaga nägi.

“Muuseumis ringi kõndides tekkis kummaline tunne: ruumis oleksid nagu korraga eksisteerinud see kauge aeg, mil Tammsaare seal viibis, ning praegune, meie aeg,” ütles Tiina. “Omal ajal oli see õitsev asundus, nüüd aga pigem hääbuv küla. Paljud eesti juurtega inimesed on oma elamised seal maha müünud. Eriti tehakse seda viimasel ajal, sest lähenevate Sotši taliolümpiamängude mitmed rajatised tulevad just sellesse kanti.

Tiina sõnul oli siiski tunda, kui oluline ja tähtis oli kohalikele eestlastele nii suure kodu-eestlaste esinduse kohaletulek. Talle endale pakkusid aga suure elamuse koos kooriga ette võetud käik kohalikule kalmistule ja suure tamme juurde, mille all esimesed eestlastest sisserändajad 122 aastat tagasi esimese öö veetsid. Pikselöögi läbi kannatada saanud tammest on kohaliku eesti seltsi eestvedaja Valter German kujundanud eestlaste selles paigas viibimise ajalugu kajastava unikaalse puutaiese.

Läheks tagasi

Olümpiamängude lähenemise märke oli Tiina sõnul peale Eesti Aiakese eredalt tunda ka Sotši turul, kus müüdi mitmesugust olümpiasümboolikaga riidekraami. Mis on mõistagi piraattoodang, sest ametlikke õigusi vastavat sümboolikat kasutada pole antud veel ühelegi firmale.

Küsimusele, kas ta ka Sotši-fännist Vladimir Putinit kohtas, vastas Tiina, et näost näkku nad ei kohtunud, aga ühel kiirteel kihutasid küll: üks ühes ja teine teises suunas. Sel hetkel olid kõik kõrvalteede otsad muidugi miilitsaid täis olnud.

Mõistagi ei mahtunud näitusele ära kõik pikal reisil tehtud pildid.

“Ainuüksi Sotši botaanikaaias tehtud fotodest või UAZide jäädvustustest võiks eraldi näituse teha,” tõdes Tiina, kes eluaeg on armastanud loodust ning viimasel ajal innustunud off-road sõidust.

Sotši, Adlerisse ja Eesti Aiakesse läheks Tiina pikemalt mõtlemata tagasi, kui ainult võimalust pakutaks. Sooja mere ja kenade inimeste pärast näiteks. Ja võimaluse pärast valida laia hinnaskaalaga poodide ja söögikohtade vahel: seal leiab igaüks midagi taskukohast. Sotši rannapromenaad olnud aga õhtuti vaatamisväärsus omaette: õhtuks lõid naised end ikka korralikult üles ning läksid siis kaasadega või ilma promeneerima.

Tiina Sääliku reisipilte saab kultuurikeskuses vaadata ka tuleval nädalal.iii

RIINA MÄGI