Aiapidaja tunneb uhkust oma aias kasvavate puude-põõsaste üle. Ikka tahaks aeda mõnd sellist taime, mida naabril veel pole. Nii tuuakse reisidelt kaugetest maadest kaasa mõni taim oma aia ehteks.
Ilmselt tooja alati ei adu, mida ta taimega veel võib kaasa saada ning mis toomisel on silmale nähtamatu. Tasuta kaasaandena võib saada ohtlikke ja vähem ohtlikke kahjustajaid, mis meie looduslikes oludes võivad anda ettenägematuid tagajärgi. Silmaga nähtav ei pruugi ilmneda kohe, vaid alles aastate või aastakümnete möödumisel, kui paharetile saabub sobiv elukeskkond.
Kahjurid hõivavad uusi peremehi
Kahjustajad, kes neile võõrastes oludes tahavad ellu jääda, on varmad ka uusi peremehi hõivama. Näiteks Ameerikas tamme äkksurma põhjustav seen, mis sel aastal meilgi looduslikult kasvaval liigil leiti, on põhjustanud kahjustusi Lõuna-Inglismaal jaapani lehisel.
Hädas võib ostja olla ka kauplusest või puukoolist ostetud taimedega, mille päritolumaa kliima on väga erinev meie omast. Seetõttu on oluline teada soetatava taime päritolu ehk seda, millise kohastumusega paigast on pärit seeme või taimeosa, millest taim on kasvatatud. Taimetootjad on huvitatud oma toodangu realiseerimisest ning seetõttu tehakse usinalt haiguste tõrjet erinevate selleks sobilike preparaatidega. Koduaias ei pruugi see nii olla ning varem tõrjutud haigus saab võiduvõimaluse.
Tihtipeale on taimetootjale ja ka ostjale olulisem hind, mida taime eest tuleb maksta. Kulude optimeerimise soovi järgides ei huvituta eriti päritolust ning see jäetakse tagaplaanile. Lõunapoolse päritoluga puu ei pruugi põhjapoolsele karmimale kliimale hästi vastu pidada ning tekivad mitmesugused abiootilised kahjustused. Nõrgestatud puu on vastuvõtlik seenhaigustele ja putukakahjustustele. Pikas perspektiivis ei osutugi odava, kaugelt lõuna poolt pärit puu ost soodsaks.
Lihtsam on kahjustusi ennetada
Taimekaubandus nõuab ausust ja täpsust ning usaldust. Kui selgub, et taimepartii kaasaandena on saadud ohtlik kahjustaja, on vastutustundetu eirata järelevalveameti esitatud nõudeid. Näiteks jätta ohtliku kahjustaja leidmisel taimed alles õigustusega, et neil ei olnud ju haigusetunnuseid näha. Haigusele soodsatel tingimustel võib see levida teistele peremeestaimedele ning neid nakatada. Mida aeg edasi, seda raskem on haigust tõrjuda, kui tegemist on paljusid liike haarava kahjustajaga. Lihtsam ja ka odavam on kahjustusi ennetada kui neid hiljem tõrjuda.
Kahjustuste diagnoosimisvõimaluste avardudes saavad täiendust ka teadmised selles vallas. Näiteks loetakse meil 2007. aastal metsast leitud männi haigusetekitaja punavöötaud ohtlikuks kahjustajaks männi istutusmaterjalil. Kui suures ulatuses on punavöötaudi poolt kahjustatud männikuid, kas taud üksi või koos teiste kahjustajatega võib viia mändide hukkumiseni, selle kohta puudub meil veel selgus.
Kahjustajad ei tunne riigipiire
Taimeostja võimalus on teha enne ostmaminekut kodutööd ehk uurida, milline on osta planeeritava liigi looduslik leviala, milliseid haigusi-kahjustajaid võib tal olla ning kas ta võib olla mõne ohtliku kahjustaja peremeestaim. Ostukeskuses või puukoolis tasub küsida sedagi, on tegemist sissetoodud taimega või on paljundatud meil kohastunud puu- või põõsaliiki. Tähelepanuta ei tohi jätta taime markeeringut. Ostetud taime markeeringutähis on arukas alles hoida, et hiljem oleks vajadusel võimalik kindlaks teha taime päritolu.
Taimekahjustajad ei tunne riigipiire. Inimese võimuses on kahjustajate levikule kas kaasa aidata või seda pidurdada.
EDA TETLOV, Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist
