Looduses liikuja, kes puulatvu kiigata vaevub, näeb kuuselatvades rippuvaid käbisid. Tänavu on harilikul kuusel hea käbiaasta. Meie tavalisemad metsapuud ei kanna seemet iga aasta ja kõige pikem seemneaastate vahe kipub olema just kuusel. Eelmine arvestatav seemnesaak kuusel oli 2008. aastal ning viieaastast vahet seemneaastatel võib pidada üsna tavapäraseks. Erakorraliselt võib seemneaastate vahele jääda 10 – 12 aastatki.
Kuusk annab keskmiselt
Seemnekandvus algab kuusel 20 –30 aasta vanuselt, vabalt kasvavatel puudel varem ning puistus hiljem. Kuusk tolmleb kevadel mai teisel poolel. Käbiaastal võib siis märgata puul rohekaid või tumepurpurseid püstiseid noori käbisid.
Seemned käbis valmivad oktoobris-novembris, kui käbide värvus muutub helepruuniks. Seemnete varisemine algab järgmise aasta varakevadel. Pika ja kuiva sügise korral võivad seemned varemgi variseda.
Kuuseseeme on kinnitunud lennutiivale lusikakujuliselt ning lennutiib aitab seemnetel paremini levida. Üks kuusepuu võib anda seemet väga erinevalt. Metsainstituudi korraldatud uurimuse kohaselt andis puistus kasvanud küpses eas kuusk keskmiselt
Rohke looduslik uuendus
Võra ja käbisoomuste kuju, puhkemise aja ning noorte käbide või okaste värvuse järgi eristatakse mitmeid erinevaid kuuse vorme. Puhkemisaja järgi tuntakse hilja- ja varapuhkevat kuuske. Varapuhkev kuusk alustab kasvu 1-2 nädalat varem kui hilja puhkev puu ning seetõttu võivad noored kuused ebasoodsal aastal külma tõttu kannatada. Tumepurpursed noored käbid on iseloomulikumad põhjapoolsetele kuuskedele, lõuna pool on levinuimad rohelised käbid.
Hea seemneaasta tähendab rohkelt looduslikku kuuseuuendust. Kui metsaomanik soovib seda oma huvides ära kasutada ning raiesmikule kuuseuuendust saada, tuleks tal sügisel maapind langevatele seemnetele ette valmistada. Samblale või metsakõdule kukkunud seemned ei pruugi ellu jääda, küll on aga suurem ellujäämisvõimalus mineraalmaale langenud seemnel. Esimestel eluaastatel ei ole kuusetaime kasv väga kiire, kuid 15-25.aastane kuusk võib heade tingimuste korral meetri ja enamgi juurde kasvada. Varju taluva puuliigina on kuusetaim väga visa.
Heas käbiaasta tähendab rohket kartulisaaki
Hea seemneiaasta vastu tunnevad huvi paljud. Juba praegu võib märgata käbidel vaigutilku, mis on märk käbileediku või käbikärbse kahjustusest. Käbi võib kõvaks muutuda ning variseda enneaegselt. Käbileediku väljaheited on tompudena kahjustatud käbil. Käbimähkuri kahjustatud käbi ei erine väliselt tervest, kuid katki lõigates leiab sealt söödud rootsu ja selle ümbruse ning rööviku väljaheited. Selline käbi tavaliselt ei avane. Käbi pinnale ilmuv tombuna olevad pruunid purud on seal elanud vaksikute väljaheited. Kuusekäbisid võib kahjustada ka kuuse käbirooste. Nakatunud käbidel arenemine pidurdub ning käbid võivad enneaegselt variseda.
Kuuseseemned on toiduks loomadele-lindudele: oravatele, hiirtele, kuuse-käbilindudele, rähnidele ning teistelegi metsaelanikele, kes käbirohkel aastal pidulauda naudivad.
Vanarahvas on tähele pannud, et heal kuusekäbiaastal on loota head kartuliaastat ning ilusat ja kuiva sügist. Rahvatarkus ütleb sedagi, et kui kevadel on kuusel näha palju noori käbisid ehk niiöelda kuuse kukkesid, tuleb kartul kõrgemale kohale maha panna.
EDA TETLOV,
Keskkonnaameti metsaosakonna juhtivspetsialist
