Riigikogu lihtliikme palk on 3 380 eurot, millele lisandub 30- protsendine kuluhüvitis.
Viimast nimetavad asjaosalised hellitavalt kuluhüvitiseks, rahvas aga maksuvabaks tuluks. Viimane nimetus sobib paremini, kuna tegemist on isiklikuks otstarbeks kulutatavate summadega. Osad kasutavad seda perele auto(de) liisimiseks ja reisimiseks, osad tuttavatele väljategemiseks (“kohtumine valijatega”). Eelistused on erinevad, eesmärk (kuidas rohkem raha kulutada) aga sama.
Keskmise kodaniku palga ja sissetuleku suurused kattuvad, valitutel on tegemist kahe erineva suurusjärguga. Lisaks lisatulule, mida “valitu” paindlik tööaeg ja kõrge positsioon võimaldavad teenida (kes on saatejuht, kes tegeleb kinnisvaraga, kes peab loenguid, kes istub ühes või mitmes nõukogus jne), jookseb lisapalk ka põhikohalt.
Lisapalka saavad paljud: fraktsioonijuhid ja nende asetäitjad, komisjonijuhid ja nende asetäitjad. Poleks ime, kui seda makstakse ka komisjonides istumise ja nina nokkimise eest. Loodan, et ei maksta vähemalt toetusrühmadesse kuulumise eest.
Kindel aga pole, sest neid moodustatakse liiast. Tasuta lõunaid ei pidavat serveeritama. Kui moodustatakse toetusrühmi, siis peab ka maksuvõimelisi huvirühmi olema. Poliitiline kultuur Eestis eeldab seda.
Kui poleks nii palju nälgivaid lapsi ja toimetulekuraskustes vanureid, rõõmustaksin ka ise väikese seltskonna hea käekäigu üle.
EUGEN VEGES
