Reedel tähistas Maarja rahvamaja memmede tantsurühm Maarjahein Otslava külaplatsil oma 15. sünnipäeva. Külalisi oli tulnud nii lähemast naabrusest kui mere tagant ning pidupäeva mälestuseks istutati Otslava Päikeseparki kastanipuu.
Kõige hinnalisem kink päevakangelastele oli kahtlemata imeilus peoilm. Vihmaga oleks sünnipäev rahvamajas peetud, aga õhtune päike ja linnulaul lõid imekauniks kujundatud külaplatsil lausa muinasjutulise meeleolu.
Mälestuseks kastanipuu
Tähtpäev algas mälestuspuu istutamisega Päikeseparki. Selle omapärase rõõmsailmelise väravaga pargi rajasid Otslava küla elanikud 2004. aastal ja siia on puid-põõsaid juurde istutatud nii talgukorras kui tähtsamate sündmuste puhul, samuti tuntud inimeste auks ja mälestuseks. Näiteks kasvab seal dekoratiivõunapuu Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni ühe asutaja Mari Raamoti mälestuseks. Selle istutasid möödunud aasta augustis naiskodukaitsjad, kui nende traditsiooniline Raamotile pühendatud rattaretk Otslava külaplatsil peatuse tegi. Loomulikult on parki täiendanud nii külarahvas kui Tabivere valla isetegevuslased ja praeguseks on siin noori puid-põõsaid juba üle 200. Oma panuse on igal aastal andnud ka külalised, sealhulgas maarahvale nii olulised organisatsioonid nagu Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Liikumine Kodukant ja Jõgevamaa Koostöökoda.
Tantsumemmede sünnipäevapuu jõudis aga kohale koguni mere tagant — Hiiumaalt Käina vallast, kust sealne lauluansambel ja tantsurühm päevakangelasi õnnitlema olid tulnud. Puukese, mis pärit tantsurühma liikme Elle Padari aiast, panid kasvama Maarjaheina ja kõigi külaliskollektiivide esindajad ja kokku sai rahvast väikese kastani ümber päris palju, sest esinema-õnnitlema olid lisaks Käina tantsurühmale Mikser ja lauluansamblile Hõbelõng tulnud ka Tabivere memmederühm Vokiratas ja Laekvere memmed-tantsijad. Istutustööl juhatas vägesid Tabivere vallavanem Raul Rääsk.
“Kasva, kasva, puukene, sirgu, sirgu suuremaksi, paistku sulle päevakene, kastku sind ikka vihmakene, sirgu meie silmarõõmuks, sirgu pargi ehteksi,” alustati Maarjaheina juhendaja Tiia Pärtelpoja eestvõttel pikka regilaulu.
Nii hea ilmaga ja nii sisendusjõuliste värssidega “sõnutud” puutaim lihtsalt peab juured julgelt mulda sirutama!
Lahedas stiilis omainimeste pidu
Liigne tseremoniaalsus ei tule ühelegi koosviibimisele kasuks, teavad need, kes aastate jooksul hulgim pikki ja sisutühje kõnesid kuulama pidanud, teeseldud huvi näolihaseid krampi kiskumas.
Maarja rahvamajas on seda alati meeles peetud, seega andis nii rahvamaja kui tantsurühma eestvedaja Tiia Pärtelpoeg kohe teada, et tervituskõned võivad soovijad pidada kontserdi lõpus ja kõigepealt oodatakse lavale kõige kaugemaid külalisi ehk Käina isetegijaid. Nood ei lasknud end kaks korda paluda ja tõmbasid peo lustlikult käima. Hõbelõnga juhendaja Malle Mürgimäe luges lauludele vürtsiks vahele katkendeid Juhan Smuuli “Muhu monoloogidest” ja viskas muidu villast.
Et publikul liialt pead murda ei tuleks, miks on tantsurühmal selline pisut edevavõitu nimi nagu Mikser, tunnistas ta n-ö omade vahel, et millist tantsu memmedele iganes ei õpetataks, oskavad nad need tuurid ja sammud teinekord kõik ühte tantsu kokku miksida. Hiidlaste tantsurühma juhendab Helgi Taelma.
Mis puutub Laekvere tantsijaid, siis nendega on Maarja memmedel nii-öelda omad “arved klaarida”, sest just nende juurest läks juhendaja Õilme Lainesaar aastate eest Laekverre tantsuhimulisi kantseldama. Siiski ei kanta põrmugi kauna, vaid käiakse aeg-ajalt vastastikku külas. Kolleegid Tabivere rahvamajast ehk tantsurühm Vokiratas, keda juhendab Liia Koorts, on muidugi omainimesed.
Hubast ja mõnusat meeleolu rõhutasid Sander Karu kandlelood.
Kui soojad sõnad, mis tõepoolest n-ö löövad ja lühikesed, öeldud, oli Käina külalistel veel üks armas üllatus varuks: nad võtsid üles sünnipäevalaulu, mida kõik kohalviibinudki pisut oskasid. Eesti inimesele pole tarvis üle seletada, mida selline kooslaulmine, olgu või ümisemine, hingele annab. Säravad silmad ja õhetavad põsed kinnitasid, et päevakangelased olid laval oma aastad ja jalavalud unustanud.
Kui kõik juba kringlilaua ümber sumisesid, tunnistas noor rahvamuusik Sander Karu, et Otslava külaplats on tõesti ilus koht.
Ja keegi publiku hulgast möönis, et ilusad rahvariides inimesed lisavad tublisti boonust.
i
KAIE NÕLVAK
