|
|
Jõgeva linna Suurele tänavale ehitati jalgrattarajad ning liiklusseadusele tuginedes on seal autode peatumine ja parkimine keelatud. Järelikult pole seal asuvate elamute ja ettevõtete ees nüüd võimalik sõidukeid pikemaks ega lühemaks ajaks seisma jätta ja mõistagi sünnitab see pahameelt. |
Linnavolikogu liige Jaano Terras esitas probleemist tingitud arupärimise Jõgeva linnavalitsusele. Pärast volikogu istungit on kohalik omavalitsus asunud tegelema liikluskorralduse täpsustamisega Suurel tänaval. Tänaseks on erinevad osapooled leidnud ka kompromisslahenduse.
Jaano Terras küsis arupärimises, millistel kaalutlustel jalgrattateede mahamärgistamisega kogu Suure tänava ulatuses parkimis-ja peatumiskeeld tekitati. Arvestades Suure tänava pikkust, mis on peaaegu kaks kilomeetrit, peab ta Jõgeval välja kujunenud olukorda Eestis erakorraliseks. Terrase väitel pole muudatustest liikluskorralduses mõlemal pool tänavat paiknevate kinnistute omanikke teavitatud. Arupärija on esitanud ka küsimuse, kuidas tulevad toime Suure tänava elanikud, kellel puudub krundile sissesõit, või kuidas hakkab sotsiaaltöötaja abistama nende kruntide elamute asukaid, ning viitab ühtlasi, et keeruline olukord tekitati ka ettevõtjatele.
Arupärimisele vastas linnapea Kalmer Lain, kes selgitas asjaolusid ka Vooremaale. Linnapea sõnul oli eesmärgiks luua jalgratturitele turvaline liiklemiskeskkond. “Kui tavaliselt hakatakse probleemi lahendama siis, kui õnnetused on juhtunud, soovis Jõgeva linn probleeme ennetada, ” ütles Lain.
Nõuandjaks tuntud spetsialist
i
Arupärimisele vastamisel konsulteeris linnapea maanteeameti nõuniku, tuntud liiklusasjatundja Villu Vanega, kes kinnitas, et liiklusseaduse kohaselt ei tohi jalgrattarajal sõidukit peatada ega ka parkida ja tõi välja vastavad paragrahvid.
“Jalgrattaradade tähistamisega tekitati olukord, kus sõidukite peatumine ja parkimine on terve tänava ulatuses keelatud. Ega siin vist head lahendust ei olegi. Ei tea, kui suur seal jalgratturite ja sõidukite liiklussagedus on? Kardan, et mitte väga suur. Kui liiklussagedus ei ole väga suur, kas siis on üldse vajadust eraldi jalgrattaraja järele? Kui tegu on tehtud ja seeläbi kindlasti muudetud jalgrattaga liiklemine ohutumaks, siis ilmselt peab kogukond sõlmima kokkuleppe, kuidas käituda. Kas nii, nagu seaduses kirjas, st sõidukid ei peatu ega pargi. Või teevad seda siiski ja sellega lepitakse. Seejuures on muidugi raskes olukorras politsei, kuna tegemist on selge seaduserikkumisega. Ei tohiks ju eramupiirkonnas tänaval parkivate sõidukite arv olla väga suur,” kommenteeris Vane.
Jõgevaga sarnaseid probleeme on tema sõnul tekkinud Tallinnas Sütiste tee ääres. “Seal küll on kõrval mururiba ja alles siis kõnnitee, kuid see ei muuda asja. Aeg-ajal pargivad seal sõidukid ja ka suured veoautod teeservas ja sulgevad jalgrattaraja, kuid see ei ole õnneks väga levinud,” tunnistas ta.
Mida taolises olukorras teha, selleks on Vane hinnangul mitu võimalust. “Kui tänaval on sõidukite parkimine lubatud ja seda ei taheta keelata, siis tuleks enne läbi mõelda parkimine. Piisavalt laia sõidutee puhul võiksid olla parkimiskohad, jalgrattarada, siis sõidukitele mõeldud sõidurada. Piisavalt laia kõnnitee puhul võib parkimine olla lubatud osaliselt kõnniteel. Üks lahendus on jalgrattaraja tähistamine vaid ühes teeservas, jättes teise serva parkimiseks – see ei ole muidugi kõige parem lahendus. Sõltuvalt jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedusest, võib kaaluda ka kõnnitee ühiskasutamist,” rääkis ta. Linnavolikogu istungi sõnavõttudes arvati jalgrattaradade temaatikat käsitledes, et rattarajale parkinud või peatunud auto omanikku ei pruugi politseinik veel kohe karistada, kusjuures mõeldav on ka liberaalsem suhtumine.
Volikogu liikme Aare Olgo sõnul tuleb aga liiklusseadust täita täpselt ja kahtpidi tõlgendamised pole mõeldavad. “Mõistagi ei saa politseiametnikud seaduserikkumise korral silma kinni pigistada,” väitis ta. Lõuna prefektuuri pressiteenistusest teatati, et seoses rattaradade joonimisega on politseitöötajad autojuhtide seas praegu ennekõike selgitustööd teinud.
Linnaelanikud on mures
i
Suure tänava elanike hulgas on rattarajad põhjustanud erinevat suhtumist. “Linnajuhid võinuksid enne jalgrattateede joonimist põhjalikumalt mõelda. Nüüd pole mul võimalik oma maja ette autot parkida, sest võin trahvi saada. Olen kuulnud, et mõnda autojuhti on selle eeskirja rikkumise eest juba karistatud,” ütles Oskar Vestel. Ene Viitkini sõnul pole talle ja pereliikmetele jalgrattarajad probleemiks, sest maja ette pääseb ka Kruusa tänava poolsest küljest.
“Inimesed on seda teemat murelikult arutanud küll. Eriti liiklusohtlikuks peetakse olukordi, kus autod jäetakse seisma rattarajast kaugemale, rohkem sõidutee keskele. See segab aga tõsiselt teiste sõidukite liiklemist,” ütles ta.
Leiti kompromiss
i
Linnapea Kalmer Lain teatas, et enne Jaano Terrase arupärimist saatis Suurel tänaval jalgrattaradade joonimise ja märkimise kohta linnavalitusele kirja Riikliku Autoregistri Keskuse ( ARK) Jõgeva büroo juhataja Urmas Meltsas. Eelmisel nädalal toimus aga Laini sõnul linnavalitsuses nõupidamine, kus osalesid omavalitsuse, politsei ja ARKi esindajad. “Arutasime tekkinud olukorda ja mõtlesime erinevatele lahendustele. Kuna uudne olukord vajab veel harjumist, tegid Jõgeva politseijaoskond ja ARK ettepaneku jalgrattatee märk teelt kõrvaldada, mis tähendab, et joonitud rajal võib vajadusel parkida ja peatuda. Jõgeva linnavalitsus nõustus ettepanekuga, et saavutada kompromiss kõikide liiklejate vahel. Vastav töö tehakse nädala jooksul.”
Kalmer Lain peab liikluskorralduses vajalikuks võimalikult laiaulatuslikku koostööd osapoolte vahel. Suure tänava elanikele on linnapeal aga järgmine palve: “Leidke, palun, aja jooksul võimalus nii oma kui ka külaliste autode parkimiseks ikkagi oma kinnistul, et jalgratturitel oleks turvaline liigelda.”
Tema sõnul pole sel aastal Jõgeval jalgrattaradade joonimisi rohkem kavandatud. Jalg- ja jalgrattatee ehitus on kavas Piiri tänaval Aia-Tähe tänava vahelises lõigus. “Käimas on ehitushange, mille õnnestumisel valmib jalgrattatee oktoobris,” lisas linnapea.
i
JAAN LUKAS
