Mafioosolt küsitakse, mida ta informatsiooni hankimiseks kõige rohkem kasutab, kas raadiot, telerit või internetti? “Kuuma triikrauda!” vastab mafiooso. Kõnealune mafiooso ei ole õnneks eestlane, sest viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei ole kuum triikraud eestlaste jaoks informatsiooniallikas.
Me elame informatsiooni ülekülluse ajastul. Iga päev täidavad müügilette ajalehtede ning ajakirjade virnad ning meie postkaste ummistavad reklaamid ja infovoldikud, mida me tegelikkuses oma ellu ehk ei soovigi.
Iga päev meieni jõudvas infovoos on ka palju Euroopa Liidu alast teavet ning need kodanikud, kes meedias ilmuvaid pikki EL alaseid kirjutisi mõnuga ahmivad, pole ilmselt enamuses. Nii näitabki viimane Eurobaromeetri uuring, et vaid 34 protsenti eestlastest on enda arvates Euroopa teemadest kas väga hästi või üsna hästi informeeritud. Neid, kes leidsid, et nad pole Euroopa teemadest üldse informeeritud, oli seitse protsenti.
Millistest allikatest siis hangivad eestlased vajadusel informatsiooni? Euroopa poliitiliste teemade kohta saadakse infot eelkõige televisioonist (54 protsenti) ning internetist (24 protsenti). Internetis kasutatakse omakorda peamiselt teabesaite (69 protsenti). Eelnevale tuginedes võib väita, et trükimeedia ei ole eestlase jaoks esmane Euroopa Liidu alase infootsingu koht ning tuima paberitüki asemel eelistab eestlane võimalikult vahetut kontakti infoallikaga.
Euroopa Liit on vähendanud kallite ja kiirestivananevate infotrükiste tootmist ning panustanud väga palju üleeuroopaliste infovõrgustike toimimisse. Esimene teejuht info hankimisel võiks olla veebileht http://europa.eu/index_et.htm, kus lisaks esmasele infole teid huvitava teema kohta leiate ka kontaktid, kelle poole võite pöörduda lisainfo saamiseks. Infovõrgustike eesmärk on aidata liikmesriikide kodanikke, tutvustades neile nende võimalusi ja õigusi liikmesriikides reisides, õppides või töötades.
Euroopa Liidu maja infokeskuse külastajate küsimusi analüüsides võib väita, et Euroliidu teema vastu tunnevad huvi eelkõige inimesed, kes otseselt selle valdkonnaga kokku puutuvad. Meie poole on pöördunud nii tudengeid, kes otsivad sobivaid infoallikaid oma diplomitööde tarbeks, kui ka kodanike, kel soov pöörduda oma õiguste kaitseks Euroopa Kohtusse.
Tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa tarbija nõustamiskeskuse poole võite pöörduda näiteks juhul, kui Saksamaalt ostetud kasutatud autoga või Soomest soetatud mööbliga on tekkinud probleeme ning müüja teie järelpärimistele ei vasta. Teise riiki tööle minnes vajate eelkõige praktilist infot sihtkohariigi tööturu, maksude ja elamistingimuste kohta – kõigis neis küsimustes saab teid aidata EURESe konsultant. EURES on töötukassa juures tegutsev ning Euroopas tööotsijatele töö- ja elamistingimuste infot pakkuv võrgustik. Kui tunnete huvi Euroopas õppimise või vabatahtlikes projektides osalemise vastu, siis pöörduge programmi “Euroopa Noored” infobüroo spetsialistide poole.
Maakondlikul tasandil saab euroinfot kaheksas Eesti maakonnas tegutsevalt infovõrgustikult Europe Direct. Võrgustiku töötajad osalevad aktiivselt ka maakonnaüritustel (seminarid, konverentsid, pereüritused). Otsige nad seal üles ja te saate oma küsimustele vastused.
A. H. Tammsaare on öelnud, et “midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema”. Kogu Euroopa on teie ees lahti – kasutage seda võimalust. Enne minekut astuge läbi lähimast infopunktist ning uskuge mind, vajaliku info saate kätte ka ilma kuuma triikrauata.
DORIS LEBRECHT,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevõrkude koordinaator
