Pikknurme elanikud dolokivikarjääri ei taha

Möödunud teisipäeval peeti vallamaja  saalis Pikknurme rajatava dolokivikarjääri keskkonnamõjude hindamise avalik arutelu. Saali oli kogunenud mitukümmend kohalikku elanikku, lisaks keskkonnaameti spetsialistid ja Puurmani vallavanem.

Karjääri keskkonnamõju hindaja, Eesti Geoloogiakeskuse eksperdi Ain Põldvere sõnul pole nende ülesanne karjääri rajamist ära keelata. “Meie peame välja selgitama parima variandi ja sedagi, kas jäävad negatiivsed momendid, mida pole võimalik leevendada. Praegusel juhul ma midagi taolist ei näe,” kinnitas ta. 

Lõhkamise mõju uuritakse

Pikknurme elanik Aadu Koll tundis muret müra pärast, mida tekitab lõhkamine. Samuti kardab ta võimalike kahjustuste pärast oma majale. Karjääri keskkonnamõju hindaja Ain Põldvere sõnul ei tohiks lõhkamistest tänapäeval enam hoonetele kahju tekkida, sest kasutatavad tehnoloogiad on küllalt ohutud. Karjäärile lähimate hoonete vundamentide külge pannakse kohe algul seismograafid ja mõõdetakse esimeste lõhkamiste mõju. Ka Pikknurme karjääri lähedal tuleb teha seiret Ketu, samuti vajadusel Vompa ja Nurga talu juures.

Kavandatava karjääri vahetus läheduses Andrese talus elav Sirle Koorts soovis oma hoonete vundamentide olukorra samuti fikseerida, et mõne aasta pärast ebameeldivaid üllatusi ei tuleks. Põldvere sõnul sõltub see keskkonnaametist, kas nemad seavad tingimuseks hoonete olukorra fikseerimise või mitte. Keskkonnamõjude aruande järgi oleks seda mõistlik teha teatud kindlatesse piiridesse jäävates taludes. Kuid kuhu seada piir, peaks see jääma kilomeetri, poolteise või kahe kilomeetri raadiusse, ei osanud ta öelda. 

Vaja kergliiklusteed ja väljasõitu Tallinna-Tartu maanteele

Koorts ütles, et kindlasti on tarvis rajada Pikknurme-Umbusi tee äärde, kust killustikku vedavad autod sõitma hakkavad, ka kergliiklusteed. Samuti tuleks välja ehitada ristmik, kust nii Pikknurme elanikud kui ka killustikukoormatega veoautod Tallinna-Tartu maanteele pööravad. Pole saladus, et hommikuti ja õhtuti tipptunni ajal on Pikknurmest võimatu Tallinna-Tartu teele nii vasak- kui ka parempööret teha.

Põldvere sõnul on võimalik, et kergliiklustee rajamise kohustuse saab arendajale seada vald. Väljasõidu kooskõlastamise maanteeametiga Tallinna-Tartu maanteele  välja sõitmise teemal saab tingimuseks seada aga keskkonnaamet. Tõenäoliselt saab Tartu suunas rajada lisaks kiirendusraja kuni Pikknurme jõe sillani. Samuti tuleks Tallinna-Tartu maanteel Pikknurmes piirata kiirust 70 kilomeetrini tunnis. 

Kaevude seire vajalik

Põldvere ütles, et piirkonna kaevud saavad enamasti oma vee Raikküla dolokivimi kihist. Enamasti on tema kinnitusel tegemist 20-30 meetri sügavusel olevate puurkaevudega, kuid on ka üksikuid võrdlemisi madalaid salvkaeve.

Enim võivad ohtu sattuda Ketu, Vompa, Nurga, Matsi, Andrese, Vahtra ja Pendi talu kaevud. Võimaliku karjääri kõrvale rajati mullu mais vaatluskaev, mille veetaset geoloogiakeskus tänavu maikuuni jälgis. Veetase muutus seal 1,8 meetri võrra. Taoline  kõikumine sõltub sademetest. Kaevandamine jätab kõigepealt kuivaks salvkaevud. Puurkaevude veetase võib küll alaneda, kuid kui pumbad on sügavamal, ei pruugi veetaseme alanemine neile üldse mõju avaldada.

Kaevudes on võimalik veetaset jälgida ja kui need kuivaks jäävad, siis peab arendaja uue kaevu rajama. Et puurkaevus veetaset mõõta, on vaja omaniku nõusolekut, samuti peab kaevule ligi pääsema. Vee kvaliteeti saab mõõta nendes kaevudes, kust vett ka tarbitakse.

Andrese talu perenaine Sirle Koorts tahaks kindlasti, et tema kaevu veetase enne kaevanduse rajamist fikseeritakse ning seda ka jälgitakse.

Ain Põldvere sõnul on kaev uuringute tegemiseks sobiliku koha peal ning geoloogiakeskus teavitab peret, millal nad veetaset mõõtma ja veeproove võtma tulevad.

Aadu Koll muretses ka kuivaks jäävate tiikide pärast, kus konnad kudemas käivad. Ain Põldvere hinnangul ei tohiks tiigid kuivaks jääda, kuid veetaseme muutused tuleks ka tiikide puhul fikseerida. Siis on selge, kas need jäävad kuivaks kaevandamise pärast või muudel põhjustel. 

Kasutatav tee mustkatte alla

Dolokivi väljavedamiseks peab arendaja kasutama kohalikku teed, edasi siirduvad veokid Tallinna-Tartu maanteele. Umbusi suunas minevat teed killustikuautod kasutama ei hakka. Põldvere kinnitusel tuleb kasutatav tee viia mustkatte alla. See kehtib kokku 2,2 kilomeetri pikkuse lõigu kohta.

Mis puudutab müra, siis on Põldvere sõnul võimalik leppida kokku kellaaeg, milleni  karjäär töötab. Hilistel õhtutundidel peaks olema vaikus, ajalised piirangud saab seada keskkonnaamet.

Kui riik korrastab Neanurme jõe eesvoolu ja likvideerib kopratammid, siis Pikknurme karjäärist välja voolav vesi ei mõjuta keskkonnamõjude hindajate kinnitusel Natura ala. Karjääri ümbruse metsad on praegu liigniisked, sest jõgi on üles paisutatud.

Neanurme jõgi on jõeforelli jõgi Tallinna-Tartu maantee sillast kuni suudmeni ja Umbusi jõgi kogu ulatuses ning forell peaks sinna ka edasi jääma. Võimaliku karjääri lähedal elav Lauri Oja ütles, et forell on jões olemas. Ta  avaldas kartust, et karjäär mõjub jõeforelli koelmualadele hävitavalt. Geobaltica esindaja Raul Markov küsis juba keskkonnamõjude hindamise programmi arutelul, kas Neanurme jões on kindlaks määratud need lõigud, kus jõeforellid pesitsevad.

Kui keskkonnaamet leiab, et keskkonnamõjude aruanne on piisavalt põhjalik, siis kiidab ta selle heaks. Tulemuseks on kaeveloa väljaandmine või mitteandmine. 

Pikknurme karjäär

*Asuv Puurmani vallas Tallinna-Tartu maanteest lõuna pool

*Karjääri soovib rajada OÜ KTM Vara

*Karjäär tuleb 21,4 hektarile

*Teenindusmaad on 26 hektarit

*Geoloogilise uuringu tegi Eesti Geoloogiakeskus

*Keskkonnamõjusid analüüsib Eesti Geoloogiakeskus

*Kaeveluba taotletakse 3,5 miljonile m3 dolokivikillustikule

*Karjääri plaanib omanik kasutada 30 aastat

*Aasta keskmine kaevandamismaht tuleb 116 000 m3

*Keskmine karjääri sügavus tuleb 20 meetrit

i

HELVE LAASIK