Rohime ja niidame?

Pärast talve ootame kõik, millal rohelus tärkab. Esimesele rohelisele liblele pööratakse suurt tähelepanu, see on märk soojenemisest, suve tulekust. Algul tuleb rohelus tasapisi, aga juunis väljub taimede kasv lausa kontrolli alt… Peenral ja põllul tuleb korduvalt ja õigeaegselt tegutseda, et saavutada seis, mil külvatud kultuuride read on hästi nähtaval ega kao maltsametsa.
Vähegi viljakamad rohumaad on nii kõrge taimestikuga, et sinna kõndima minema ei kutsugi. Ja pole nagu viisakaski, tallad ju omakõrgused või kõrgemadki taimed maha.

 Eks siis toimugi rohu vastu “võitlemine”. 86-aastane naabrinaine on väga hooles, et rohumaa niidukiga tihti üle käidud saaks, arvab, et pikemat rohtu on raskem niita. Aga tihedamini niites kulub bensiini rohkem, valik on meie… Aktiivselt vastutusrikkal tööl käiv hea
tuttav võttis appi trimmeriga mehe, enne andis põhjalikud instruktsioonid. Aga tööd vastu võttes pidi ahastama: suur plats talinelke, mis varsti õide oleksid puhkenud, oli maha niidetud, samuti koht, kus palju härjasilmi oli kohe õide puhkemas. Ka nartsisse ei lubanud ta veel niita, et  lehed veel toitaineid toodaksid ja sibulatesse talletaksid. Põllu või peenra äärest ei olegi tark looduslikku taimestikku ära niita, oluline on elurikkus. See meelitaks kohale nii kahjurite looduslikud vaenlased kui tolmeldajad.
On juhtunud, et kas ise või keegi teine on mul mõne vajaliku istiku maha niitnud, eriti, kui see on korralikult tähistamata või ümbert rohimata. Korduvalt on naaber olnud agar, niitnud maha mitu noort kuuske, elupuud ja sirelit, mis
krundi piiri lähedal.
Alles mõnikümmend aastat tagasi oli niidetavate maatükkide jagamise pärast lausa tülid — neilt tuli ju loomade toit,.  Põõsastikega alad, kraavipealsed said nii korda lausa  vabatahtlikult! Omad lapsedki mängisid heinamaal, kui ise vikati ja rehaga heina tegime, ainult kiike ei toonud ega alleaad ei laulnud! Kiire intensiivpõllunduse arengu tõttu tundub see aeg veelgi kaugem, kui arvutuslikult välja tuleb! Tänapäeval on niitmine tihti “asi iseeneses”, niitmine niitmise pärast! Tihti on niitmise mõte vaid tuleohutuse vähendamine, et kulu vähem oleks, või siis võsa tõrjumine. Kas kõik PRIA toel või ilma selleta kord suvel niidetud maad kunagi ka kasu teenima hakkavad või jäävadki  niisugusteks muidu-maadeks? Aga mis saab meil olla lilleliste aasade vastu, neil ju õisi pikemalt, sest tavaliselt ädalat ei niideta?
EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus