Pisikesed näpud hoiavad tugevasti paberiservast, kuid ikka kipub kujund kaardil veidi libisema. Juhendaja abiga leitakse lõpuks õige koht ja liimimine õnnestubki.
Põltsamaa lossihoovis oli üles pandud kümneid lette käsitööga. Kaasategemise lusti pakkusid mitmesugused töötoad. Nimelt tulid Jõgevamaa käsitöötegijad koos Soome ja Läti kolleegidega Leader-projekti abiga Põltsamaale ja pakkusid siinsetele inimestele kaasategemise lusti. Huvilisi jätkus ja eelkõige olid tänulikud õppurid just lapsed.
Tõsine kogemuste vahetamine
Puurmani käsitööseltsi Kati liige Sirle Koorts kinnitas, et nende juures käis nii lapsi kui ka täiskasvanuid.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et tema jäi päevaga rahule. “Erinevaid tegevusi jätkus paljudele huvilistele. Kes tahtis, sai teistelt õppida. Tutvustati ka mitmeid tehnikaid. Eriti rõõmustas, et kaasa lõid lapsed,” lisas ta.
Pühapäeval olid Leader-projekti osalised Põltsamaa Käsiteokojas. Sirle Koorts rääkis, et Katre Arula tutvustas neile erinevaid tehnikaid. Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis ütles, et Põltsamaal oli neli töötuba, prooviti erinevaid lapitöötehnikaid. “See ei olnud algajatele mõeldud näpuharjutus, vaid tõsine kogemuste vahetamine,” kinnitas ta.
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula tunnistas, et tänavu neil külastajate arvust täpset ülevaadet pole, sest esimest korda käsitööpäevade viieaastase ajaloo jooksul pääses lossihoovi piletita. “Aga rahvast liikus päris palju,” märkis ta.
Põltsamaale truuks jäänud kauplejad kohal
Töötoad on Arula hinnangul tänuväärsed just emadele, sest lasevad neil ringi vaadata ja pakuvad samas ka noorematele külalistele huvitavat tegevust. “Laps on kindlas kohas ja saab sealt ka kasulikke oskusi. Tänavu oli küll vaja keeli osata, sest külas olid sõpruslinnade käsitöölised,” lisas ta.
Käsitöö müüjaid aga oli tänavu Põltsamaal tavalisest vähem. Nimelt peeti Pärnus hansapäevi ja käsitöölaata. “See üritus tõmbas osa käsitöölisi meilt ära. Kuid meil on südamest hea meel, et Põltsamaa laadale truuks jäänud väga kvaliteetse kauba pakkujad olid kohal,” märkis Käsiteokoja perenaine. Ta tõi näiteks maalitud kalosse ja vilditud mütse müüva Maie Orava, kes on alati kohal. Samuti Eesti Rahva Muuseumi koopiate järgi tehtud rahvuslikke ehteid pakkuv Keiu Kulles.
Kohal on ka naljakaid särke pakkuvad saarlased, samuti Põltsamaa oma tuntud käsitöötegijad nagu Anne Ütt.
“Kui müüja tuleb tagasi, siis on see laat talle kasulik. Olen ise käsitöö ettevõtja ja tean seda suurepäraselt. Laat ongi minu palgapäev. Ja kui käsitöömeistrid siia tagasi tulevad, siis on meie piirkond hea käsitöö tegemiseks, müümiseks ja ostmiseks,” tõdes Katre Arula.
“Need inimesed, keda tagasi ootan, olid siin ja on rahul,” lisas ta. Käsitööpäevi soosis pea pärastlõunani ka ilm. “Ilmaga meil vedas, järelikult teeme õiget asja,” tunnistas Käsiteokoja perenaine.
Katre Arula on enda sõnul iga aastaga midagi uut juurde õppinud. “Kui ühel aastal ei mahtunud telgid ära, siis tänavu panime ruumi varuga,” ütles ta.
Käsitöö müüjad peavad väga lugu sellest, et Põltsamaa laadal Poola ja Leedu turukaupa ei ole. “Algul prooviti küll, kuid nüüd on aru saadud ja loobutud. Käsitöötegijad peavad seda väga tähtsaks ja sellepärast soovivad alati ka tagasi tulla.”
Põltsamaa linnapäeva raames esinesid kultuurikeskuse ees isetegevuslased, kaasa lõi Mäetaguse kapell koos Vana Tantsu Klubiga. Esines perekond Vaheri tsirkus. Traditsiooniliselt veeti ka üle jõe köit ning korraldati ilutulestik.
i
HELVE LAASIK
