Põltsamaa linn saab ringtoite

Tähelepanelikumad linnakodanikud on kindlasti märganud, et Põltsamaal asendatakse senised õhuliinid maa-aluse kaabliga. Ringtoide aitab elektrikatkestusi vältida.  

Elektrilevi OÜ arendus-ehitusosakonna võrguarengu projektijuhi Olav Valgu sõnul on õhuliinide osaline asendamine maakaabliga asjade loogiline areng. Suur osa elektrivõrkudega seotud investeeringutest on tehtud 1970. aastatel ja see valdkond on olnud alarahastatud juba aastakümneid. Praegu suunatakse peatähelepanu madalpingeliinide korrastamisele. Investeeringutaotlusega praegu käsil olevateks töödeks alustati juba aasta eest. Praegu käib kaabli paigaldamine nii Põltsamaa kui Jõgeva linnas ja mitmel pool mujalgi maakonnas. 

Maasse nii kesk- kui madalpingeliinid

Olav Valgu sõnul tehakse sellist tööd erinevais paigus üle Eesti. Põltsamaal pannakse põhiliselt keskpinge- ja sellega kaasnevad madalpingeliinid maasse. Peamine eesmärk on luua selline elektrivarustus, et saaks rakendada ringtoidet. Projektijuhi sõnul võib ringtoidet võrrelda veereva rattaga:  kui ratas teeb täisringi, siis ring n-ö sulgub. Põltsamaa linna elektrivarustusel on aga osa ringist puudu. Ringtoide loob olukorra, et kui ühelt poolt läheb kaabel katki, siis saab tarbijaid varustada ringi teist kaart mööda. Praegune olukord seda ei võimalda. Täpsemalt öeldes kujutab ringtoide endast olukorda, kus igasse alajaama tuleb kõrgepinge sisse kahelt poolt.

Kaablit paigaldatakse Põltsamaa linna Kaare tänava piirkonnas, samuti Lossi tänava alajaama ja linna biopuhasti alajaama vahelisel alal. Nende kahe alajaama vahele paigaldatav kaabel viiakse ka läbi Põltsamaa jõe.

Tööd käivad ka vana Tallinna maantee piirkonnas. Selles piirkonnas asuvad kortermajad olid kunagi endise Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi toitel. Nendele hoonetele luuakse madalpingeühendus selliselt, et majad saavad toite kahelt poolt. Juunis alustatakse kaevetöödega ka Pajusi maantee lõpus linna piiri lähedal paiknevate kortermajade juures. Uue toite saab ka hoone, kus tegutseb firma Vali Press. Sinna ehitatakse ka uus alajaam ning luuakse ringtoitel elektrivarustus.

Valk nentis, et viimastel aastatel on elektri tarbimine märgatavalt suurenenud, vana süsteemiga pole praeguse nõudluse juures enam võimalik häireteta elektrivarustust tagada. Ühe uuendusena tulevad järgmisest aastast kasutusele kaugloetavad elektriarvestid, kus klient ei pea enam ise elektrinäitu lugema ja kus infovahetus avatud elektriturul kiireneb.  

Automaatjuhtimine lihtsustab elektrikute tööd 

Jõgeval rekonstrueeriti hiljuti Uue tänava alajaam. See on viidud automaatjuhtimisele ja ümberlülitamisi saab teha Tartus asuv dispetšer. Samasugune alajaam rajatakse Põltsamaa biopuhasti juurde, kus pooled tööd on juba tehtud. Valgu sõnul on selles alajaamas madalpingeseade juba uuendatud, nüüd paigaldatakse sinna ka uus kõrgepingeseade. Tänu automaatjuhtimisele hoiti eelmisel aastal Eestis ära enam kui 250 000 elektrikatkestust. Tööd käivad ka Jõgeva lähistel Kassinurmes, Kurista külas, Endla alajaama piirkonnas ja mujalgi maakonnas. 

Kõiki õhuliine maakaabliga ei asendata

Projektijuhi sõnul ei ole siiski plaanis kõiki olemasolevaid õhuliine maa-aluste kaablitega asendada, vaid tööde teostamine oleneb majanduslikust tasuvusest. Esimeses järjekorras parandatakse elektrivarustust linnades.

“Kui maapiirkonnas jõuab elektrivool ühe liini kaudu ainult paari-kolme majapidamiseni, siis linnades saab ühe liini kaudu voolu hoopis suurem arv kliente. See tähendab, et linnas on elektrikatkestus oluliselt valusam kui maal. Eriti tõsiselt annab elektrikatkestus tunda siis, kui see juhtub mõnes tööstusettevõttes. Sellest tulenevalt planeerime me ka elektrivarustuse parandamisega seotud töid,” rääkis Valk.

Praegune aeg kaabli paigaldamiseks valiti seetõttu, et  see on kaevetöödeks parim ning häirib kõige vähem ka tarbijaid ning liikluskorraldust. Võrguarengu projektijuhi kinnitusel viiakse elektrikaabel elamusse just täpselt sealt, kus klient seda soovib ja kliendid selle töö eest tasuma ei pea. Põltsamaa linnas on põhiliseks tööde teostajaks Elektritsentrum AS.  

Asendamist vajab veel seitse-kaheksa kilomeetrit õhuliine

Õhuliinide puhul oleneb paljugi sellest, kas on tegemist õhukaabliga või paljasjuhtmeliste õhuliinidega. Viimatinimetatute töökindlus on väiksem ja  projektijuhi kinnitusel tuleks need võimalusel välja vahetada. Isoleeritud õhukaabel on paljasjuhtmelisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab paremini vastu ka liinidele langevatele puudele.

Praeguseks on Eestis tervikuna maakaabli osakaal üle 40 protsendi, kuid aastaks 2025 peaks see näitaja olema juba üle 80 protsendi. Sellegipoolest saavad metsade vahel asuvad liinid tormidega sageli kannatada ja tuleb ette suuremaid elektrikatkestusi. Valgu sõnul asendati möödunud aastal Toomal umbes kolme kilomeetri pikkune õhuliin maa-aluse kaabliga. Maa alune kõrgepingekaabel paigaldati eelmisel aastal ka Põltsamaa linnaga piirnevasse Mõhküla külla.

Võrguarengu projektijuhi sõnul loodavad nad ette võetud elektrivarustuse parandamisele suunatud tööd ära lõpetada juulikuuga. Kui mõned väiksemad jääkdefektid veel kusagil avastatakse, siis need on plaanis likvideerida sügiseks. Maapiirkondades on võimalik töid teha ka talvisel ajal.

Projektijuhi sõnul vajab Põltsamaa linnas veel asendamist seitse-kaheksa kilomeetrit paljasjuhtmelisi õhuliine. Tegelikult on veel paari kilomeetri jagu liine kunagise leivatööstuse juures suvilate piirkonnas, mis  jääb  Põltsamaa valla territooriumile. Pole võimalik täpselt öelda, millal senised paljasjuhtmelised õhuliinid õhu- või maakaablitega asendatud saavad, see oleneb nii mastide kui ka juhtmete seisukorrast. Kui paljasjuhtmeline õhuliin toimib normaalselt, siis pole ka põhjust selle kiireks uuendamiseks.

Kaevamise järel tuleb mõistagi korda teha ka tänavad ja taastada haljasalad. Valk ütles, et nad püüavad saavutada kokkuleppe vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldajatega, et ei kujuneks välja olukord, kus üks osapool taastab mingil hetkel pool tänavat ja teine hiljem pool tänavat.  

Kaevatakse ka Põltsamaa lähedal

Elektrivarustuse parandamiseks on plaanitud töid

*Põltsamaa vallas Mällikvere külas

*Kalme külas

*Pajusi vallas Pisisaare külas ning Pajusi külas

*Pisisaares asendatakse senine suurte puude läheduses asuv õhuliin maakaabliga *Eestis on praegu 63 000 kilomeetrit madalpingeliine, neist umbes 11 000 kilomeetrit on rikkelisemad

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus