Piimaliitri varumishind, mis veebruaris 32-33 sendi piires püsis, on langenud 30 sendini ja allapoolegi. Tootjad peavad hinnalangust suuresti majanduslikuks paratamatuseks ning paljud loodavad, et ühistegevus loob ka praegustes oludes piima müümiseks paremad võimalused.
Palamuse valla põllumajandusettevõtte, aktsiaseltsi Evemar juhataja Mati Evert nentis, et piimahinna langus ajas neil arvestused piisavalt sassi. “Aasta algul tehtud prognoosid ei pruugi paika pidada. Kesisemaks jäävad võimalused vanade aukude lappimiseks ja investeerimisteks. Nii on märksa raskem teha ka väiksemaid remonditöid,” tunnistas ta.
Everti sõnul müüb Evemar keskmiselt kuus tonni piima päevas ja saab 30,07 senti liitri eest, mis on kolme sendi võrra vähem kui mullu. “Piima müüme Valio Laeva meiereile, kust raha kokkulepitud tähtajaks kätte saame. Maksmist ei tule telefonitsi meelde tuletada,” ütles ta, lisades, et piima hind Eestis sõltub suuresti hindadest maailmaturul.
Kaks hoopi korraga
“Piimahinna langus osutus tõsiseks hoobiks põllumajandusele. Praegustes oludes on väga raske saada kasumit ja hea, kui ots otsaga kokku tuled,” ütles 900-pealise piimakarjaga Viljandimaa firma Kõo Agro juhtaja Hendrik Allsaar, kes on ka Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse ja nõukogu liige. “Enam- vähem normaalseks võiks pidada, kui põllumees liitri piima eest 32 või 33 senti saaks,” lausus põllumees, kes möödunud sajandi üheksakümnendate algul ka Põltsamaa piimaühistut on juhtinud.
“Põllumehed hakkavad nüüd sagedamini pankade uksi kulutama. Veelgi raskendab meie olukorda asjaolu, et toetuste maksmine lükati kevadelt sügisele. Nii tuli kaks hoopi korraga,” ütles Allsaar.
Ka Kõo Agro müüb piima Laeva meiereisse, ettevõtte maksekultuuriga võib igati rahul olla.
Liigse paanikata
Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali hinnangul on piima varumishinna tõusud ja langused paratamatud majandusprotsessid. Probleemist liiga häälekal toonil märku andmist ei pea ta aga kõige mõistlikumaks. “Mulle on pisut arusaamatu, et piimahinna languse teemale sedavõrd suurt tähelepanu pööratakse. Mõnestki ajaleheartiklist jääb mulje, nagu oleks tegemist millegi enneolematuga. Nii pälvime aga pankadelt teenimatut tähelepanu, mille tagajärjel raskeneb laenude saamine, taotlusi hakatakse konservatiivsemalt läbi vaatama,” tõdes ta.
Paal leidis, et piima hinnast rääkides tuleks silmas pidada ennekõike aasta keskmist, ning vaatama, kui palju põllumehele aasta lõpuks raha kätte jääb.
“Põllumehed on aga sageli harjunud oma raskustest avalikkusele kõva häälega märku andma, sest küllap loodetakse, et riik ja ühiskond appi tulevad,” lausus Pajusi kandi põllumajandusjuht.
Lembit Paali sõnul huvitub piima kokkuostja eelkõige stabiilsest kvaliteedist. Paremini toimib koostöö püsivate partneritega, kellega on ka kindlam tunne kokkuleppeid sõlmida.
“Nii on ka põllumeeste jaoks suur pluss turustada piima üheskoos, selleks moodustatud ühistute kaudu. See tekitab pikemaajalised kohustused, kuid tagab ühtlasi tootjale paremad tingimused,” nentis Paal.
i
JAAN LUKAS