Peipsi-suguse järve ääres elav inimene peaks tundma selle suure veekogu nii lahkemat kui ka kurjemat poolt ning oskama hädas aidata ennast ja teisi. MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste kahel suvel läbi viidud projekt aitaski kohalikel noortel Peipsiga paremini sõbraks saada. Aktiivsematest projektis osalenutest hakatakse järvepäästjate uut põlvkonda koolitama.
Kaks suve väldanud projekt aitas käivitada merenduse huviringi, milles osales ühtekokku umbes 40 last ja noort. Enamasti olid nad pärit Mustveest ja selle ümbrusest, ent kampa lõi ka kaugemalt sinnakanti suvitama tulnuid.
“Tänu projektile said noored järvega paremini tuttavaks. Elu näitab, et järvel käimise kogemust pole ka paljudel kohapeal elavatel lastel,” ütles projekti juht, MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste juhatuse liige Kaupo Kaasik. “Kui näiteks esimest korda suurema lainega järvel olime, hakkas mõnelgi halb. Kui aga suve lõpul uuesti Peipsile läksime, olid needsamad lapsed juba pettunud, kui tõdesid, et laineid pole.”
Merenduse huviringi võisid tulla kõik. Uudistajaid oligi algul rohkem, püsivalt koos käima jäid need, kellele asi enam huvi pakkus. Kokkusaamisi oli mõlema suve jooksul päris tihedalt. Aktiivsematel perioodidel tegutseti vaat et igal nädalavahetusel. Noored õppisid tundma ja kasutama järvepäästjate paati ja päästeparve ning omandasid pääste- ja esmaabivõtteid.
Turvalisus tagatud
Muu hulgas said noored omal nahal proovida seda, kui keeruline on veest paati ronida. Noortele tuli selle harjutuse juures meelde põnevusfilm “Avameri
Noorte huviringiprojekt suurendas kaudselt ka turvalisust Mustvee rannas.
“Ega me küll avalikult ei kuulutanud, et me samal ajal ka suplejatel silma peal hoiame, ent kui täiskomplekt päästjaid, paat ja meedik nii või naa kohal olid, siis oli ka turvalisus rannas loomulikult tagatud,” ütles Kaupo Kaasik.
Tema ja teised Mustvee vabatahtlikud järvepäästjad said rahvusvahelise projekti Vomare raames korraliku väljaõppe Soomes, kus vabatahtlikest koosnevad merepäästeüksused on tegutsenud enam kui sada aastat. Ka koolitussüsteem ja -tingimused on seal tasemel. Lohja mereturvalisuse keskuses on näiteks võimalik luua siseruumides kunstlikult tormise merega sarnased tingimused, näiteks kiirusega
Projekt lõppenud, koostöö jätkub
“Meil endal on väljaõpe käes. Nüüd anname oma oskusi hea meelega edasi,” ütles Kaupo Kaasik. “Ehkki noored kohe vabatahtlike päästjatena tegutsema hakata ei saa, sest selleks peab olema vähemalt 18 aastat vana, õpetasime neile üldjoontes sama, mida õpetatakse vabatahtlikele päästjatele. Kui eelteadmised olemas, on neil tulevikus palju lihtsam selles valdkonnas alustada.”
Merendusringi projekt sai Jõgevamaa Koostöökoja kaudu toetust Eesti maaelu arengukava Leader-meetmest. 100 000 krooni projektiraha (toetus eraldati veel krooniajal) kulus esmaabivahendite ja päästevestide hankimisele, ringijuhtide töö tasustamisele ja kütuse ostmisele. Lisaks sellele said noored möödunud suvel projektirahaga ette võtta Tallinna-reisi, mille käigus külastati Eesti Mereakadeemiat ja reisilaeva Baltic Queen.
“Mereakadeemias oli noortel uudistamist väga palju,” ütles Kaupo Kaasik. “Reisilaeva käisid nad aga kaptenisillast trümmini läbi ning said põhjaliku ülevaate suure aluse n-ö köögipoolest.”
Ehkki merenduse huviringi projekt on nüüdseks lõppenud, loodab MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste selles aktiivsemalt kaasa löönud noortega edaspidigi koostööd teha.
“Tahame nendest noortest järvepäästjatele järelkasvu koolitada,” ütles Kaupo Kaasik. “Praegused vabatahtlikud päästjad saavad ju kunagi vanaks ning eelistavad järvel rassimise asemel vaikselt kodus tugitoolis piipu popsutada.”
i
RIINA MÄGI
