Aprilli alguses tuli talv tagasi. 1. aprilli õhtuks sadas lumi uuesti maha ja järgnevatel päevadel lisandus lund veelgi. Lumikatte paksus kasvas Jõgeva ümbruses kaheksa-üheksa sentimeetrini.
i
Lihavõttepühade aegsed suured lumepilved, mis kohati Eestis lume paksuse üle
Suurenesid seenhaiguste kahjustused
Külmatunnet suurendas tuuline ilm. Minimaalne õhutemperatuur langes aprilli esimese kolmandiku kõige külmematel öödel -9…-10 kraadini. Märtsi lõpuks üles sulanud muld külmus jürikuu alguses uuesti pinnalt kuue-seitsme sentimeetri sügavuseni. Taiviljapõldudel suurenesid uuesti maha sadanud lume ajal seenhaiguste kahjustused.
Teiseks dekaadiks ilm soojenes. 11.-15. aprillini püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemana. Päeval mõõdeti sooja 10-15 kraadi, kuid öösiti jätkusid maapinna lähedal külmad. Päikesepaisteliste päevadega rõkkasid metsad metsvintide ja rästaste laulust. Saabunud soojuse mõjul alustasid 13.-15. aprillil ristikud ja taliteraviljaorased uut kasvu, mis on viimase 50 aasta keskmisest mõned päevad hilisem aeg. Ka toominga, karusmarja ja musta sõstra pungade paisumise algus jäi tänavu tavapärasest veidi hiljemaks. Ilusa päikesepaistelise ilmaga tahenesid mullad kiiresti ja siin-seal püüti lühikese soojaperioodi lõpus juba kõrgemaid põlde harida.
Kuu teine pool tõi muutliku ilma
Kuu teisel poolel oli ilm muutlik. Sajused jahedad ilmad vaheldusid päikesepaisteliste soojadega. 16. aprilli lõuna ajal hakkas sadama vihma, mis kestis järgmise hommikuni. Enam kui kümne millimeetrine sadu muutis põllud pehmeks ja märjaks, pani alustatud põllutööd seisma.
Vihma järel jäi ilm mõneks ajaks külmaks. Päeval oli sooja ainult 6-8 kraadi, hommikuti olid öisest külmast veeloigud jäätunud ja muld pealt külmunud, rohi hallast valge. 19. aprillil langes minimaalne temperatuur õhus ‑3, maapinna lähedal mulla kohal -6 ja rohul ‑10 kraadini.
20. aprilliks saabusid soojad ja niisked õhumassid Vahemere äärest ja tõid siia piirkonda järgmised põllud märjaks teinud vihmasajud. Jõgeval sadas
Rohumaad hakkasid rohetama 26. aprillil
Jürikuu viimasel dekaadil tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üksikutel päevadel 16-18 kraadini, kuid samas oli päevi, kui õhutemperatuur ei ületanud kümmet kraadigi. Külma esines viimasel kümmepäevakul õhus kahel, maapinna lähedases õhukihis kolmel ööl. Teistest külmemaks osutus 30. aprilli hommik, kui termomeetrinäit langes õhus -0,6, maapinna lähedases õhukihis mullal -3 ja rohul ‑7…-8 kraadini.
Kolmanda dekaadi algusest alates andsid metsadele ja puudetukkadele kollast tooni massiliselt õitsevad raagremmelgad, mille võrad sumisesid mesilastest. 26. aprilliks hakkasid kulused rohumaad rohetama ja esimesed marjapõõsad läksid lehte, mis on keskmisest mõned päevad varem. Orastel toimus viimasel kümmepäevakul intensiivne kasv ning talvekahjustused jäid uue kasvanud lehemassi alla peitu.
Aprill oli tavalisest soojem
Kuu lõpuks valendasid metsaalused võsaülaste õitest ja samas jätkus veel ka sinilillede õitseaeg. Metsad jäid kuu lõpuni üldiselt veel raagu, kuigi toomingatel olid juba lehed avanenud. Looduses ringi liikudes oli kuulda käo kukkumist, esimeste lehe- ja põõsalindude laulu. Lendamas oli näha üksikuid räästa ja suitsupääsukesi.
Kokkuvõttes oli aprill tavalisest soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur (
Taimedele kasulikku, efektiivset üle
Maiilm pakub tõelisi üllatusi
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeval 1922.-2011. aasate andmetel? Maikuu ilm võib olla täis üllatusi. Selles kuus on esinenud nii südasuvist kuumust ja kui ka sadanud veel kuu lõpus lumi maha (1975. aastal).
Äärmustemperatuurideks on mõõdetud lehekuus
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert