Mustvee gümnaasiumi abituriendid Kairi Laak, Maarja Säälik ja Jevgenia Lizina pidasid uue eesti keele riigieksami tekstiosa üsna raskeks, tulevastel eksamitegijatel soovitavad nad olla hästi tähelepanelikud ja rahulikud.
Traditsioonilise küpsuskirjandi asemel tuli abiturientidel tänavu eesti keele riigieksamil lahendada hoopis teksti mõistmise ülesanded ning kirjutada lühem kirjand. Taoline komplekseksam sooritati seekord esimest korda. Eksamiteemasid avalikult välja ei kuulutatud ning algtekste sisaldavaid vihikuid koolidele ei jäetud.
Aega oli kuus tundi
Maarja Säälik rääkis, et tema valis teksti analüüsimiseks just küsimuste järgi. “Enne vaatasin küsimusi, siis lugesin teksti ning püüdsin küsimustele vastata. Valisingi teksti selle järgi, kas oskan vastata või ei,” rääkis ta.
Abituriendid pidid lugemisülesannete ning kirjandiosaga valmis saama kuue tunniga.
Tüdrukud väitsid, et neil läks rohkem aega küsimustele vastamiseks. Kaidi Laak aga tunnistas, et tal kulus mõlema ülesande jaoks enam vähem samapalju aega, sest ta kirjutas üsna pika kirjandi, umbes 700 sõna. Abiturientidelt nõuti arutlevat kirjandit, mille pikkuseks pidi olema vähemalt 400 sõna. Pikemaid kirjandeid tüdrukute sõnul pahaks ei lubatud panna ja lühemaidki mitte, kuid enamasti lihtsalt vähem kui 400 sõnaga toime ei tulda.
Maarja Sääliku sõnul oli iga ülesande oodatud vastuseks 50-100 sõna. Jevgenia Lizina ütles, et tal oli kahe ja poole tunniga vastatud nii lugemisülesande küsimused kui kirjutatud ka kirjand. “Siis mõtlesin, et tuleb hakata puhtandit kirjutama,” rääkis tüdruk.
Maarja Säälik lisas, et kui mõte jookseb ja tekstist aru saad, pole ajaga probleemi. “Kellel oli raskusi teksti mõistmisega, neil kulus tunduvalt rohkem aega,” tõdes ta.
Tüdrukud teadsid, et enamik nende klassikaaslasi valis esimese lugemisülesande. Luuletust ei võtnud neile teadaolevalt analüüsimiseks küll keegi, sest see oli kõige raskem.
Valmistuti hoolega
Emakeeleeksamiks valmistusid kõik hoolega. Eksamikeskuse koduleheküljel olevad harjutusülesanded olid tunduvalt kergemad kui tegelik eksam. Kaidi sõnul andis õpetaja neile kirjanditeemasid ning samuti lugemisülesandeid. Veel tehti Mustvee gümnaasiumis kaks emakeele proovieksamit. “Meie õpetaja seletas kõike põhjalikult ja analüüsis töid,” kinnitas Maarja Säälik, kes ise kirjutas põlvkondadevahelistest konfliktidest. Kaidi valis keeleteema, Jevgenia pidas lihtsaks maailmavaate teemat, sest seal on võimalik välja tuua huvitavaid arenguid. “Kui valdad teemat ehk oled reisinud, loed raamatuid ning internet on ka käepärast, siis pole ju probleemi,” tunnistas ta.
Maarja lisas, et eksami ajal on olukord üsna närviline ja seetõttu ei julgeks tema küll kõige raskemat teemat kirjutama hakata. “Tuleb leida endale meelepärane variant. Ja see peaks olema midagi sellist, mis on varem ka läbi mõeldud,” nentis ta.
Tüdrukud ei teadnud öelda, millest nende teised klassikaaslased kirjutasid. Keeleteemat valiti nende arvates vähe. Samas võis noori võluda kultuuriteema.
Maarja ja Kaidi hinnangul tasuks järgmistel emakeele komplekseksami sooritajatel kõige rohkem tähelepanu pöörata õigekirjale. “Veel tuleks põhjalikult tekstiga tutvuda,” nentis Kaidi Laak.
Eksami esimeses, teksti mõistmise osas pidid õpilased valima neljast ühe, umbes tuhande sõnaga luule-, ilukirjandusliku-, proosa-, draama-, publitsistika- või populaarteadusliku teksti ja lahendama selle põhjal analüüsi- ja arutlusoskust nõudvaid ülesandeid.
Teises, tekstiloome osas tuli valida samadest teemaringidest üks inimest ja ühiskonda puudutav probleem ja kirjutada selle põhjal vähemalt 400-sõnaline sidus arutlev kirjand.
Eksamiteemad (vaba tõlgendus)
*Miks põlvkondade konfliktid on igikestvad? (Arvo Valtoni novell “Reetmine”)
*Kuidas maailmavaade kujuneb ja millest see sõltub (Eero Raun Tambergi luuletus “Maailmavaade”)
*Milles näed Eesti kultuuri varitsevaid ohtusid ja millised on tulevikuväljavaated (Ilmar Raagi essee “Milleks kaitsta Eesti kultuuri”)
*Kui rangelt peaks jälgima korrektset keelekasutust? (Priit Põhjala artikkel “Keelevigadest. Heasemiootiliselt”, Liisi Ojamaa ja Wimbergi luuletused)
i
HELVE LAASIK
