Alates 2013. aasta 1. jaanuarist võivad kõik elektritarbijad osta elektrienergiat avatud turult. Kuidas see kõik reaalsuses välja nägema hakkab, näitab lähitulevik. Selge on, et vähemalt kodutarbijad ei hakka börsil elektrihinnaga mängima.
Viimasel Põltsamaa vallavolikogu istungil andis täpsema ülevaate elektrituru avanemisest Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Tema sõnul avanes Euroopa elektriturg juba üheksakümnendatel aastatel ja kui Eesti riik 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines, andis ta sellega loa ka oma elektriturg avada.
Eestis vaid väikesed tootjad
Pärast Eesti liitumist ELiga on valminud Eesti-Soome merekaabel Estlink 1 võimsusega 350 MW. 2009. aastal eraldati põhivõrk Eesti Energiast ja tekkis uus võrgufirma Elering. Alates 2010. aasta 1. aprillist tegutsevad Eesti elektriturul erinevad elektritootjad, ehkki peale Eesti Energia on teised küllaltki väikesed. Aastal 2014 peaks valmima Eesti-Soome merekaabel Estlink 2 võimsusega 650 MW. Tegelikult on olemas võrguühendus ka Venemaaga ning sellel suunal liigub edasi-tagasi umbes 3000 MW ulatuses elektrienergiat. On olemas ka võrguühendused Leedust Rootsi ning Leedust Poolasse. Sellist elektrienergia ühendatud võrku nimetatakse Põhja-Euroopa elektrivõrguks. Eesti Energia toodab Põhja-Euroopa elektrivõrku 10 teravatt-tundi elektrienergiat, Latvenergo viis teravatt-tundi elektrienergiat, Fortum 65 teravatttundi elektrienergiat, Wattenfall 167 teravatt-tundi elektrienergiat. Eesti Energia on 10 teravatt-tunnise tootmisvõimsusega küllalt tagasihoidlik turu osaline. Samas konkurents elektrienergia jaeturul pidevalt kasvab ning juba on endast märku andnud ka uued võimalikud turule tulijad. Seetõttu võib eeldada, et alates järgmisest aastast pole elektrienergia hind enam nii stabiilne nagu siiani.
Põhjamaades elekter kevaditi odav
Rootsis, Norras ja Soomes on kevadel elektrienergia hind tavalisest madalam, sest sellel ajal toodetakse seda peamiselt hüdroelektrijaamades. Suvisel veevaesel ajal aga nendes riikides hinnad tõusevad. Nii võib teatud perioodil ka Eestis elektrienergia hind avatud turu tingimustes odavamaks osutuda kui senise fikseeritud hinna puhul.
Toivo Tõnson juhtis tähelepanu sellele, et avatud turg tekib ainult elektritootjatele. Elektriarve, mis meile kõigile koju saadetakse, koosneb aga kolmest osast. Esiteks on välja toodud riiklikud maksud, mille määraks on umbes kolm senti KWh kohta, elektrienergia hind moodustab koguhinnast 3,07 senti KWh kohta ning võrguteenus moodustab kogu paketist 3,39 senti KWh kohta. Maksude osa läheb loomulikult Eesti riigile, elektrienergia osa läheb elektrienergia tootjale ning võrguteenuse osa kantakse üle võrguteenuse osutajale. Näiteks kui kodutarbija elektriarve on 26 eurot, siis riiklikud maksud moodustavad sellest umbes kaheksa eurot, elektrienergia seitse eurot ja võrguteenus 11 eurot.
Võrguteenused tublisti kallinenud
Viimase kuue aasta jooksul on kõige kiiremini kasvanud võrguteenuse hind — 22 protsenti. Elektrienergia on kallinenud 15 protsenti ning riiklikud maksud on kasvanud 20,4 protsendi ulatuses. Seoses üleminekuga avatud elektriturule moodustatakse nn andmeladu, omamaks ülevaadet sellest kui palju keegi klientidest elektrienergiat tarbib, kust keegi seda ostab jne.
Kui klient ei vali endale elektrienergia müüjat, siis teeb seda võrguettevõtja, kes sõlmib kliendiga võrgulepingu. Kodukliendi elektrienergia hind hakkab koosnema eelneva kuu keskmisest börsihinnast ja lubatud marginaalist. Ärikliendile arvestatakse elektrienergia hinda teisiti.
Eestis oli 2011. aastal elektrienergia hind keskmiselt 10 protsenti kõrgem kui oli börsi hind. Kui praegu on kodutarbija jaoks olemas viis-kuus paketti, siis alates 1. jaanuarist 2013 jääb neid 3. Üks pakettidest on fikseeritud hinnaga pakett, kus klient ja elektrienergia müüja lepivad kokku kilovatt-tunni hinnas ja selles, millise ajavahemiku vältel selline hind kehtib. Lühim periood lepingu sõlmimiseks on kuus kuud. Muutuva hinnaga pakett koosneb elektrienergia börsihinnast ning marginaalist, mis on igal kuul erineva suurusega. Kolmanda võimalusena saab valida paketi, kus osa hinnast moodustab fikseeritud hind ja teise osa börsihind.
Uusi lepinguid hakatakse sõlmima sügisel
Lepinguid avatud turult elektrienergia ostmiseks saab hakata sõlmima alates käesoleva aasta sügisest. Selleks avatakse Eesti Energia poolt täiendavalt teeninduspunkte, samuti jäävad tööle kõik klienditelefonid. Büroodes ja kõnekeskustes suurendatakse töötajate arvu 170-lt 270-le. Laiendatakse ka klienditeeninduse võrgustikku ning tehakse tihedat koostööd Eesti Postiga.
Riik peab avatud elektrituru jaoks looma seadustega turgu reguleeriva raamistiku. Nii peab selleks hetkeks kehtima elektrituru seadus, mis kehtestab üldteenuse ja bilansienergia põhimõtted. Võrguettevõtjate rolli avatud turul reguleeritakse võrgueeskirja ning konkurentsiseadusega. Kuidas ja mil määral elektrituru avanemine elektrienergia tarbimist mõjutama hakkab ning milliseks kujunevad hinnad, selgub pärast seda, kui uus süsteem mõnda aega toiminud on.
i
TOOMAS REINPÕLD
