Sügisest avatakse Luua Metsanduskoolis kutseprogrammi raames uus eriala – puukoolimajandus, kuhu oodatakse õppima vähemalt põhihariduse omandanud, kuid kutseõpingud mingil põhjusel pooleli jätnud inimesi. Oodatud on needki huvilised, kel eluaastaid üle 25 ning keda elu on sundinud senist ametit vahetama.
Uuele õppekavale on õppima oodatud nii puukoolide ja aiandite töötajad ning haljastusfirmades puude hooldamisega tegelevad inimesed kui kõik noored, kes mahuvad Kutse-programmi tingimuste alla.
Õppekava koostanud Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodik Aino Mölder ütles, et juba ammu on puukoolidest õppeasutuse poole pöördutud ning palutud koolitada töölisi ka nende jaoks. “Inimesi on küll siit ja sealt tööle võetud ja puukoolis töötades omandavad nad küll mõne ajaga vastavad oskused, kuid miks mitte kasutada koolis olemas olevat teavet,” rääkis Mölder.
Õppekava kooskõlastamisel
Õppekava on praegu kooskõlastamisel tööandjate juures. Mõned puukoolid on küll soovinud, et koolitataks ka keskastme juhte, kuid enamik vajab siiski reaalse töö tegijaid, kellel oskused ja vastutustunne omast käest võtta. “Ühe aastaga juhti ei saa, kõigepealt peaks omandama tööoskused ning seejärel võiks mõelda ka juhtide jätkuõppele. Praegu hakatakse Luual igal juhul puukooli aednikke koolitama,” rääkis Mölder.
Õppekava koostamisel tuleb lähtuda kutsestandardist. Puukooliaedniku erioskustega kutsestandardit seni pole. Luua Metsanduskooli uus puukoolimajanduse õppekava põhineb maastikuehitaja kutsestandardil, olles sellest üks osaoskus. Täispika maastikuehitaja õppekava mahuks on 2,5 aastat. Kuna uus eriala hõlmab sellest vaid puukooliaedniku jaoks välja valitud oskusi, siis kestab õppetöö vaid ühe aasta. Mõistagi sisaldavad mõlemad õppekavad terve rea ühiseid baasoskusi, mis on vajalikud kõigile, kes mingilgi moel aednikutöid teevad. Need oskused sisalduvad aianduse aluste moodulis, mis kuuluvad nii maastikuehituse “emaõppekavasse” kui selle põhjal välja töötatud puukoolimajanduse õppekavasse. Ülejäänud oskused on aga seotud puukoolide spetsiifikaga. Sellisteks oskusteks on näiteks ilutaimede paljundamine, kasvatamine, võrade ja juurestiku kujundamine ning taimekaitse, aga ka klienditeenindus, istikute tootmise tehnoloogiad, istikute kvaliteedi hindamine jms. Olgu öeldud, et seni ongi puukoolides olnud probleemiks näiteks võrade kujundamine; juurestiku kujundamisest teatakse veelgi vähem. Uut eriala hakkavad õpetama kooli oma töötajad, kui just nende koormus väga suureks ei lähe.
Praktika on oluline
Õppetöös on olulisel kohal ka praktika erineva tootmissuunaga puukoolides. Et praktika ajal omandataks kõik vajalikud töövõtted, saab iga õppur praktikale minnes kaasa tööpassi, kus kirjas elementaarsed tööd, mida praktika lõpuks peaks teha oskama. Neid on ühtekokku 30. Kui õppur tunneb, et asi on selge, laseb ta seda praktikajuhendajal allkirjaga kinnitada – vastav koht tööpassis on olemas. Kui kõiki tööpassiga nõutavaid tööoskusi ei ole võimalik omandada ühes ettevõttes, võib praktika sooritada ka mitmes erineva spetsiifikaga ettevõttes.
Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen kinnitas, et pole vahet, millal õpilane vajalikud oskused omandab, kas nädalavahetusel või nädala sees. Allkirjadega tööpass on tõendiks, et oskused on omandatud vähemalt praktikaettevõtte jaoks aktsepteeritaval tasemel. Lisaks koostab õppija praktikal tehtud tööde kohta ka õpimapi. “Kui tööpassiga on tõendatud, milliseid töid õppija praktika ajal tegi, siis õpimapis peab ta kirjeldama, kuidas ta neid tegi,” märkis Vaagen.
Tööd, mis on loetletud tööpassis, peavad tagama õppekava praktiliste väljundite saavutamise. Väljund tähendab, milliseid töid ja millisel tasemel õppur pärast praktika sooritamist kindlasti peab oskama teha. Lisaks aga on igal õppijal alati ka mingid isiklikud eesmärgid, mis võivad tuleneda tema enese huvidest või harrastustest, aga miks mitte ka tugevustest või nõrkustest. Nende eesmärkide saavutamiseks pakub praktika rohkelt võimalusi. On aga oluline, et praktikaettevõttes oleksid õppija isiklikud eesmärgid teada, siis on võimalik panustada ka nende saavutamisse. Sedalaadi eesmärgid panebki õppija kirja oma individuaalses praktikakavas, lisaks õppekavajärgsetele praktikaväljunditele. “Mõistagi vajab praktikaettevõte infot ka selle kohta, mida praktikant juba oskab – sellest oleneb, milliseid töid talle kohe praktika algul võib usaldada. Ka see info kantakse enne praktikale minekut individuaalsele praktikakavale,” lisas Mölder.
Lõpueksam väljundipõhine
Aino Mölderi sõnul saab tulevaste puukooliaednike eksam olema väljundipõhine. See tähendab, et eksamiülesanded on koostatud nii, et nad kontrolliksid puukoolis vajalike tööde tegemise oskust. Hindamisülesanded on välja mõeldud nii, et rahuldava hinde saamiseks peab lõpetaja saavutama eksamijuhendis kirjeldatud miinimumi ehk ületama lävendi. “Kui ta ületab lati suure varuga, saab ta parema hinde. Ka need kriteeriumid – mis juhul “neli” ning mis juhul “viis”, on eksamijuhendis põhjalikult ära kirjeldatud,” lisas Mölder. Tema sõnul peaks hinde “viis” saanud lõpetaja suutma esitada ka asjatundlikke küsimusi, algatama vajaduse korral meeskonnatööd ning hoidma au sees aednikueetikat ja töökultuuri. Eksamiülesandeid on esialgu kokku 11; nende hulgast on võimalik teha valikuid, neid omavahel kombineerida ning vajadusel ka juurde mõelda. Eksam sooritatakse reaalses töökeskkonnas. Eksamit võib minna vastu võtma ka ettevõttesse, seda ei pea tegema ainult koolis.
Sihtasutuse Innove kutsehariduse agentuuri õppekavakeskuse peaspetsialist Aita Sauemägi, kelle kaudu õppekavasid aktsepteeritakse, märkis, et nimetatud õppekava on väga selgelt lahti kirjutatud.
i
HELVE LAASIK
