Luua Metsanduskool võtab vastu ka vene keelt emakeelena kõnelevaid noori. 2008./2009. õppeaastal tuli juurde viis uut õpilast, mis arendusjuhi Anu Vaageni sõnul spetsiaalset rühma avada ei võimaldanud.
Koolis õpivad esimest aastat venekeelsetest koolidest tulnud viis noormeest, kes peavad aastaga riigikeele nii hästi selgeks saama, et suudaksid järgmisel õppeaastal siin ainult eesti keeles teadmisi omandada.
Õppetöö käib Dmitri Dokmantsevil, Mihhail Artamonenkol, Igor Sreibergil, Igori Akimovil ja Nikita Bõstrovil ka tänavu eesti keeles, kaks korda nädalas õpivad nad õpetaja Malle Purje juures veel eesti keelt lisaks.
Mihhail ja mõlemad Igorid õpivad metsamasina operaatoriks, Nikita ja Dmitri maastikukujundust.
Eelmisel aastal Luuale õppima tulnud Narva tüdrukud Olga Orlova ja Viktoria Maslennikova jätkavad maastikukujunduse erialal eestikeelses õppes, nii nagu nad seda ka eelmisel aastal tegid, kuid käivad ka integratsiooniõppe raames koos noormeestega eesti keele tundides. Hakkama saavad nad õpetajate hinnangul täiesti rahuldavalt.
Neli õppekäiku
Õpetaja Malle Purje hinnangul saavad noormehed eesti keeles enamiku asju ära aetud, kuid juurde tuleb õppida erialast eesti keelt ning kõvasti jätavad soovida eesti kultuuriloo alased teadmised. Nad ei tea, et on olemas Mulgimaa ja mulgi kultuur, Setumaa ja seto kultuur, et nendes keeltes antakse välja õpikuid ja koolides ning lasteaedades õpitakse neid keeli, et kasvav noorsugu oma juuri ei unustaks.
Sellepärast ongi noortele mõeldud projektis ka neli ekskursiooni: Peipsiäärsete vanausuliste juurde, Setumaale, Lahemaa rahvusparki ja Oandu matkarajale. Kõik ekskursioonid kätkevad endas nii erialaste teadmiste kinnistamist kui ka kultuurilooliste teadmiste avardamist. Nii käiakse enne Peipsi äärsete vanausuliste juurde jõudmist Sõõru metsades, kus ekskursandid täidavad mitmeid praktilisi teadmisi kontrollivaid töölehti, seejärel külastatakse Kallaste, Kolkja ja Alatskivi kalmistuid, et teadvustada kalmistukultuuri erinevusi eestlastel ja venelastel, toimub ekskursioon Alatskivi lossi, parki, Hirveaeda jne.
Umbes samasugused näevad välja kõik neli ekskursiooni: ikka veidi erialaste teadmiste kontrolli ning juurde antud paikkonna kultuurilugu. Mõnevõrra erinev on Oandu matkaraja läbimine, kuna seda saab ainult tinglikult ekskursiooniks nimetada. Tegelikult tuleb
Samal päeval, kui ajakirjanik Luua Metsanduskoolis käis, läks õpetaja noortega näiteks Luua dendroparki ja rääkis Alfred Ilvesest.
Pikad päevad
Mihhail lõpetas Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumis põhikooli, seejärel töötas kolm aastat ning nüüd õpib Luual metsamasina operaatoriks. Infot Luua kooli kohta sai ta oma sõbralt.
Sergei lõpetas Narvas venekeelse gümnaasiumi, õppis aasta Mainori Kõrgkoolis ja tuli siis Luuale.
Mihhail ütles, et tema eesti keele oskus on Luual õpitud ajaga tunduvalt paranenud, sama kinnitas Igor, kes peab väga oluliseks ka uut eriala. Teooriatunde on poistel olnud palju, masinatega metsa pole neid veel lastud. Veel on poisid leidnud uusi tuttavaid. Omavahel aga suheldakse endiselt vene keeles.
Õpetaja Malle Purje ütles, et tüdrukud õppisid sellel ajal, kui eestikeelne rühm õppis erialast vene keelt, hoopis erialast eesti keelt. Üllatav oli, et nad läbisid kogu õpiku materjali kiiremini kui eestlased, kes suutsid õpikust ainult üksikud teemad omandada.
Malle Purje suhtleb teist aastat Luual õppivate tüdrukutega tihedamalt, neist on saanud peaaegu pereliikmed, suhtlemine käib vanaisadeni välja. See on avardanud ka õpetaja Purje maailmapilti : Narvast teab ta nüüd oluliselt rohkem kui siiani ning paljud stereotüübid on osutunud müütideks.
“Olen saanud tüdrukutelt teada, kui palju on Narva noortel kokkupuudet narkootikumidega, kuidas toimub viinaäri Narva ja Ivangorodi vahel ning mõistan nüüd sedagi, et kõiki ei saa lüüa ühe vitsaga. Mõnele inimesele on viinaäri ainuke võimalus oma peret toita,” tunnistas õpetaja.
Metsamasina operaatoriteks õppivad noormehed peavad saama ka autojuhiload. Autoõpetaja käib kolmapäeviti pärast kella 16. Poisid on temaga tunnis kella 19-ni ja siis tulevad väsinult ja näljaselt veel Malle Purje juurde eesti keele tundi. Päev on väga pikk olnud, kuid poisid jõuavad veel poolteist tundi eesti keeles rääkida ja kirjutada. “Nendes ekstreemsetes tingimustes on need poisid küll hästi hakkama saanud,” kinnitas õpetaja Purje.
Jahmatavad kogemused
Eesti keele õpetaja rääkis eelmisest tunnist, kui töövihikust täideti harjutust teemal „Kuidas tulekahjul abi osutada”. Õpetaja küsis, kas poisid on tulekahju näinud. Kõik olid tulekahju üle elanud. Mihhail rääkis noormehest, kellega ta koos korvpalli mängis. Too poiss oli vanematega tülli läinud ja end põlema pannud. Ühe poisi vanaisale visati Narva-Jõesuus granaat majja. Maja maha ei põlenud, pere suutis selle päästa. Granaadi viskajaid pole tänaseni leitud.
Metsabioloogiast masinaõpetuseni
Ka teised Luua Metsanduskooli õpetajad teavad, et kaugemalt tulnud tüdrukud ja poisid tegelevad põhiõpet toetava keeleõppega ning kui võimalik, annavad neile isegi venekeelseid materjale. „Meil on läbi viidud ka spetsiaalne koolitus erialaõpetajatele, kus demonstreerisin praktiliselt, kuidas tuleb töötada muukeelsete õpilastega ning mida eriti silmas pidada. Tempo peab olema mõõdukas, kõnerütm korrektselt välja peetud, oluliste keelenditega tuleb eelnevalt tegelda, materjali oskuslikult liigendada. Ka tihe tagasiside on tähtis,” rääkis Purje.
Ta peab ise enamikku õppeaineid tundma, sest nõu tuleb anda nii metsabioloogias kui ka masinaehituses.
Reedeti aga räägib Malle Purje oma õpilaste vanematega. „Mõnikord on meil probleeme distsipliiniga, neid peab mõistma. Vanemad aga on oma lapsed kodust kaugele saatnud ja tahavad teada, kuidas neil läheb,” selgitas õpetaja.
30. jaanuaril käisid muukeelsete õpilaste vanemad Luual koosolekul. Nõu peeti mitu tundi. „Vanemad toetavad eesti keeles õppimist igati,” kinnitas õpetaja, kes on kaasõpetajate ning koolijuhi hinnangul oma ülesannetega väga edukalt hakkama saanud.
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe programmist „Keeleõppe arendamine 2007-
Luua Metsanduskool sooviks kindlasti saada kokku 15 õpilasega n-ö integratsioonirühma.
iii
HELVE LAASIK
