Selgitusi Sadala kooli ümberkorraldamise kohta

Rahva soove tuleb arvestada, see on õige. Rahvas koosneb kogukondadest, kogukondadel on omad  eestkõnelejad, kellel on oma põhimõtted ja arusaamad. Arutelu Sadala kooli tuleviku kohta  algas 2010. aasta novembrikuu Torma vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni koosolekul, kus komisjoni liige, Sadala põhikooli direktor Tiia Tasuja tundis muret, kuidas edasi minna, kuna seoses õpilaste arvu vähenemisega ei jätku vahendeid õpetajate palkadeks ja õpilastele paremate õppimistingimuste loomiseks.

Sama aasta detsembris esitas ta  analüüsi ja prognoosi 2015./2016. õppeaastani, millest selgus, et  kogu kooli õpilaste arvuks jääb vähem kui 50.  

Lähedal järgmine kool, kus õpilasi samuti napib

Kolmandasse  kooliastmesse jääb ainult 11 – 12 õpilast, seega neli õpilast klassi kohta.

Tänavuses 29. märtsi  Maalehes kirjutab riigikontrolör Mihkel Oviir: “Loomulikult toetan ma kodanikuühiskonna arengut, ometigi tundub kummaline see vastuseis, mis kaasneb kavaga ümber korraldada koolivõrk Otepää vallas. Muidugi on tore, kui laps saab õppida  kodu lähedal väiksemas koolis, kuid kas pole liigne luksus pidada  üleval kuue kuni 15 õpilasega klasse, kui kõigest seitsme kilomeetri kaugusel on juba järgmine koolimaja, kus õpilasi napib.”

Torma vallavolikogu esimees Meeri Ottenson tugineb oma artiklites Soome näidetele. Kuid eelpool nimetatud ajaleheartiklist saame teada, et  nii Läti kui ka Soome on viimase viie aasta jooksul sulgenud 15 protsenti oma üldhariduskoolidest. Läti puhul saab rääkida demograafilisest survest, kuid Soomes on see majanduslik otsus. Seal suletakse igal aastal üle saja üldhariduskooli . Koolid lihtsalt lõpetavad tegevuse, ülalpidamine pole otstarbekas.

PISA uuringutes on Soome esimesel kohal ja Eesti kolmandal, mitte tunduvalt eespool, nagu volikogu esimees väidab. Bussiõnnetuste seostamine koolivõrgu korrastamisega on selge demagoogia.Sadala põhikooli majanduslik külg

Kui 2008. aastast rakendunud hariduse rahastamismudel võimaldas esialgu üleminekukomponenti kasutada, siis tänaseks jääb ainuüksi õpetajate töötasudeks puudu 35 424 eurot, mis tuleb katta vallaeelarvest teiste tegevuste või investeeringute arvelt. Mitte kuidagi ei tohi unustada ka antava hariduse kvaliteeti, et kindlustada kooli lõpetajatele konkurentsivõimelisus. Käesoleval õppeaastal on kolmandas kooliastmes kuus ilma kvalifikatsioonita õpetajat.

Sadala põhikool  on Torma valla munitsipaalkool. Kooli pidaja ülesanne on tagada kooli ülalpidamine ja selle areng. Kooli pidamisel on vajalik tagada õppekava täitmiseks kvalifitseeritud õpetajate, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning  muud võimalused õpilaste igakülgse arengu toetamiseks. Põhieesmärk on, et meil oleksid vallas koolid, kus saab kvaliteetset haridust, mitte kiratsevad haridusasutused, mis rahapuuduse tõttu ei suuda põhieesmärki täita. Praegu toimiv pearahasüsteem on seotud õpilaste arvuga.  (Torma põhikoolis õpib  momendil 138 last, vallal ei ole tarvis õpetajatele töötasudeks lisakulutusi teha).

Torma vallavolikogu 2007. aasta 7 . mai  määruse nr 10 “Sadala Põhikooli arengukava kinnitamine aastateks 2007 – 2011” kehtivusaeg on lõppenud. Tänaseks ei ole uut kehtivat arengukava vallavalitsusele avalikuks aruteluks esitatud. Kooli direktori kohusetäitja sõnul ollakse äraootaval seisukohal, millise otsuse volikogu kooli tuleviku kohta teeb.

Kooli töötajate üldkoosoleku protokollist selgub, et kolmeteistkümnest koosolekul osalenust avaldas kooli tuleviku kohta arvamust ainult kolm. 

Vaja kaht lasteaia liitrühma

Manipuleerimine teadmatusega on vale. Komisjon on organiseerinud mitmeid kokkusaamisi, kus on selgitatud kujunenud hetkeolukorda. Hoolekogu poolt korraldatud koosolekutele ei ole aga kutsutud vallavalitsuse ega -volikogu liikmeid.

Arusaamatuks on jäänud hoolekogu  töökorraldus. Justkui midagi tehakse, aga info ei liigu ja ühtki omapoolset  sisulist ettepanekut kooli pidajale ja koolile ei  esitatud korrektselt vormistatuna enne käesoleva aasta  märtsikuu volikogu. Sedagi tehti alles pärast komisjoni tungivat nõudmist. Hoolekogu esimehe väide elu hääbumise ja elanikkonna lahkumise kohta on hüpoteetiline.

Sadala põhikooli hoolekogu leiab, et vald võiks kooli ruumidesse tuua Sadala piirkonna lasteaiarühma. See oleks erivanuselistest lastest koosnev liitrühm. Täna käib Sadalast Torma lasteaeda 28 last.

Koolieelse lasteasutuse seaduse  paragrahv 7 lubab liitrühma registreerida kuni 18 last. Sama paragrahv  lubab lasteasutuse hoolekogu ettepanekul suurendada valla- või linnavalitsusel lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Sadalast Torma lasteaeda käivate laste arv on hetkel 28, seega tuleks moodustada kaks liitrühma.

Lasteaiarühmade moodustamine peab tuginema vastavatele seadustele.

Soovitan Sadala põhikooli hoolekogul tutvuda vastavate seadustega ja reaalsusse tagasi tulla.

Lõpetuseks lõik riigikontrolör Mihkel Oviiri artiklist 29. märtsi Maalehes “Silmade sulgemine pikendab agooniat”.

“Väidetakse, et meil on hästi välja kujundatud ajalooline koolivõrk, mille lõhkumine hävitaks elu maal. See on äraspidi mõtlemine. Koolivõrk peab kaasas käima inimestega, mitte vastupidi.”

i

TEET LÄÄNE, Torma vallavolikogu, haridus- ja noorsookomisjoni esimees

blog comments powered by Disqus