Mõne päeva eest, kui taevas selgem oli ja päike juba hommikul kahutanud lumejääkidel sammuja ninaotsa soojendas, oli siin-seal kuulda ka kuldnoka uljast vilet. Kiivitajaidki olevat juba poolpaljaste põldude kohal lendlemas nähtud. Viimasel ajal ongi märgata, et ega rändlinnud meie pehmest ja väheste külmakraadidega talvest väga kaugele põgene. Ja kui raatsivadki minna, siis kiirustavad tagasi pigem kalendrit kui tegelikku looduse ärkamist silmas pidades.
Vara saabunud kuldnoka pärast muretseme tõepoolest, et kust ta saab ja mis ta sööb, sest tema hõiskavaid viisijuppe oleme harjunud kuulma ikka siis, kui aedades risulõkked tossavad ja rehaga puhtaks kraabitud mullapind nii hullutavalt lõhnab, et täiskasvanudki õhtul tuppa ei raatsi minna, lastest rääkimata. Juba kulutatakse sagedamini seemnepoodide ukselinke ja jutukatketest tabab kõrv lillesibulate teema — et missuguseid juurde muretseda ja missuguseid naabrinaisega vahetada tuleks.
Mõne päeva eest pööras aga tuul taas põhjakaarde ja taevast hakkas pudenema lund — nii tahkemal kui vesisemal kujul. Kui oma kodukasel või lähedal pargis külmast turris kuldnokka märkate, siis üritage teda ikka aidata. Kõlbab seesama kraam, millega talve jooksul oma linnumajakülalisi turgutasite.
Loodetavasti muutub aga ilmataadi meel lähema ööpäeva jooksul taas leebemaks, sest vanarahva tähelepanekute järgi ennustab pööripäeva ilm järgmise aastaaja iseloomu.
Homme kell 13.44 algab kevad.
19. märts 2009
