Eesti põllumehed on hakanud rohkem teravilja kasvatama ja seda ka suuremates kogustes eksportima. Rukkipõlde jääb aga praegustes majandusoludes vähemaks, seepärast tuleb leivavilja ka teistest maadest sisse vedada.
Eelmisel nädalal Paides peetud teraviljafoorumil välja toodud andmete põhjal kasvatati 2011. aastal Eestis teravilja
“Konkreetselt iseloomustab ülemöödunud aastat ka oluline saagi langus. Alates 2005. aastast, mil Eesti kuulub Euroopa Liitu, on teravilja külvipind ilmastiku põhjustatud tagasilöökidest hoolimata järjest suurenenud. Teravilja kasvatamist on soosinud arvestatavad toetused, mis tõstavad selle põllumajandusharu konkurentsivõimet ning viimasel kolmel aastal on kerkinud ka vilja hind,” rääkis Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel, kes on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees.
Tema sõnul kulgeb Eestis teravilja jaoks parimate muldade vöönd kirde-edela suunas, läbides Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa ja jõudes Pärnumaale välja. “Kesk-Eestis kasvatatakse ennekõike nisu ja rapsi, Lõuna-Eesti liivasematel muldadel seevastu rohkem kaera,” lisas ta.
Rohkem vilja ekspordiks
Sordiaretusinstituudi direktor märkis, et ühe faktorina on teravilja kasvamist suurendanud välisturgude laienemine.
Maailmas leidub piirkondi, kus teraviljakasvatus pole kuigi soodne, see võimaldab Eesti põllumehel piisavalt vilja eksportida ja selle eest väärilist tasu saada. Nii kasvavad eksporditavad kogused ning järjest tuleb juurde Eestist vilja välja viivaid firmasid. Eestis kulub avatud konkurentsi tingimustes kõige rohkem vilja loomasöödaks. Kui meil on aga kvaliteetsemat ja hinnalisemat toiduvilja, on majanduslikult mõttekas see välja viia ja odavamat söödavilja omakorda sisse osta,” nentis ta
Veel märkis Koppel, et kui tervikuna on teravilja külvipind suurenenud, siis kõike meil siseturule tarvilikul määral siiski ei kasvatata. Nii on olukord väga piiri peal ka toidurukkiga.
Rukist osteti Lätistki
“Mullu ei jätkunudki omamaist rukist ning seda tuli Lätist sisse osta. Rukkipõlde oleks kindlasti rohkem, kui tulukus selle kasvatamisel oleks võrdväärne teiste teraviljadega. Praegu on aga tulusam nisu ja rapsi kasvatada,” rääkis foorumil avaettekande pidanud teadlane.
“Põllumehed said teraviljafoorumil teada ka uudiseid. Näiteks selgus, et kui põllumehed pole saanud aastaid saake kindlustada, siis alates käesolevast kevadest pakub seda teenust Ergo Kindlustus. Kui saak ikaldub, on võimalik kindlustusettevõttest toetust saada. Kõne all oli ka elektrituru avanemine, millest tingituna peavad suuremad tarbijad hakkama järgmisest aastast börsilt elektrit ostma,” rääkis Mati Koppel.
i
JAAN LUKAS
