Ülemöödunud laupäeval said Juula külamajas kokku loomasõbrad, et täiendada teadmisi oma lemmikutest, nende tervisest, loomi ähvardavatest ja nende pidamisega seotud ohtudest.
Informatsiooni jagasid Eesti Maaülikooli suurloomakliiniku peaarst Katrin Kaalep, kes ise ka Juula küla elanik on, ja Mairi Peiponen Tabiverest, kes juhatab Tartu Koduta Loomade Varjupaiga tööd.
Huvilistele räägiti, kuidas oma neljajalgsete sõprade eest hoolitseda, mida neile süüa anda ja kuidas tõrjuda neil parasiite. Mõistagi oli juttu väga olulisest ja valusast probleemist – soovimatust paljunemisest.
Taltsutamisest ja vastutamisest
Kui kassid enamasti omapead kõnnivad ja dresseerimist ei vajagi, kui oskus puhtust pidada välja arvata, siis koeraga, eriti suurt kasvu ja keerulise karakteriga loomaga, võivad hätta jääda nii oma pere liikmed kui külalised. Ja paraku ka kaitsetud jalakäijad, pahatihti lapsed, kui koera peremees taltsutamise ja vastutamise reeglist, mida meil küll Antoine de Saint-Exupéry loomingule vihjates kõige enam tsiteeritakse, kinni ei pea. Kas siis võhiklikkusest või lihtsalt hoolimatusest.
Katrin rääkis koeratõugudest, sealhulgas ohtlikest, ning sellest, kuidas koerale kutsikaeast saati selgeks teha tema koht perekonna hierarhias.
“Raskesti alluv koer vajab õpetamist ja sotsialiseerimist, looma suurus polegi oluline. Kui omanikul selleks teadmisi napib, siis tulekski koeraga kooli minna. Tartus on mitmeid klubisid ja treeningrühmi, kuhu selleks pöörduda,” rääkis ta.
Katrini sõnul ei soovitata mõnd tõugu koeri võtta peredesse, kus on väikesed lapsed või kus pole inimest, kes loomaga pidevalt ja kindlakäeliselt tegeleks Ohtlikeks tõugudeks loetakse pitbull terjerit, rotveilerit, kaukaasia lambakoera, staffordshire’i terjerit ja mastifit. Ta ei unustanud aga rõhutada, et kui koer on õpetamata või kui inimene talle oskamatult läheneb või valesti käitub, siis võib saada hammustada iga koera käest. Seepärast võeti läbi seegi teema, kuidas võõra koeraga suhelda. Infopäeval osalejad olid terased küsimusi esitama. Taheti teada, kuidas ja millal loomadele ussirohtu anda tuleks, millal peaks lemmikut vaktsineerima ja kuidas viirushaigused levivad.
Uuriti ka, kuidas ikkagi koerale mõista anda, kes on majas peremees. Loomaarst Katrin tõi julge näite, et tema näitab enne söögi etteandmist koerale, et sööb ise sama sööki, kusjuures esimesena. No ei tea, mis naabrid sellest küll mõtleksid, oli kogukonna hinnangutega arvestama harjunud maainimeste reageering.
Varjupaiga raske, aga vaheldurikas töö
Tartu Koduta Loomade Varjupaiga juhataja Mairi Peiponen rääkis samuti agressiivselt käituvatest koertest ja jagas nõuandeid, kuidas selliste loomadega toime tulla. Ta tutvustas lähemalt varjupaiga igapäevaelu, aga pajatas ka naljakaid lugusid, mis aegade jooksul juhtunud.
Mairi sõnul on neil oma “püsikunded”, koerad, kellele nende juures üle kõige meeldibki. Joostakse kodunt ära, sätitakse end, ketijuppki järel, vaba kuudi juurde sisse ja oodatakse pai näoga söögiaega. Kuulajate pärimise peale, kuidas hulkuvate loomade püüdmine käib, et kas nagu Ameerika filmis, rääkis Mairi, et mõne kasvatust saanud koera kõrval teeb ta lihtsalt autoukse lahti ja ütleb: “Koht”. Arvata võib, kuidas selline trikk juhuslikke pealtnägijaid hämmastab!
Varjupaiga perenaiselt taheti teada sedagi, kui ladusalt läheb uue kodu otsimine kassidele-koertele ning kuidas sealt äsja võetud looma sööta ja kohelda.
Mairi, kes “ülearuseiks” osutunud loomakestega oma igapäevatöös peamiselt tegelebki, rääkis ka kastreerimisest ja steriliseerimisest ning tuletas meelde, kus seda on võimalik teha lasta.
“Lemmikloomadega seotud teemapäev läks minu arvates korda, osalejaid oli parasjagu. Aga mind pani mõtlema kokkutulnute arvamus, et maainimestel pole lemmikloomad, vaid koduloomad, kellel on majapidamises ülesanne. Koerad valvaku kodu, kassid püüdku hiiri, jänesed paljunegu jne. Lemmikloomi peetavat vaid linnades,” kommenteeris Juula külavanem Eneli Kaasik.
Ilmselt ongi praktilistel maainimestel selles küsimuses suures osas õigus, kuigi ühel sülle kippuval vurrulisel nurrmootoril on pere sisekliima loomisel kahtlemata oluline ja tänuväärne koht ka siis, kui ta toas üle põranda silkavat hiirt vaid leige huviga silmitseb.
KAIE NÕLVAK
