Liidia Soosaar koristas enne remonti oma majapidamist ning avastas Väino Pommeri kaustikud märkmetega, kus väga täpselt, suisa detailideni kirjas linna lähiajaloo olulised sündmused. Koduloolase kaustikud tõi Soosaarte koju Liidia abikaasa Heldur, kui tema sõber Väino suri.
Väino Pommer oli varemgi oma isiklikke asju Heldur Soosaare juurde hoiule toonud, kui pikemaks ajaks sanatooriumi minema pidi. Neile tõi ta tavaliselt oma pildikogu ning käsikirjad, samuti magnetofoni ja lindid.
“Kui ta tagasi tuli, võttis oma asjad ning viis need koju tagasi,” rääkis Liidia Soosaar.
Heldur Soosaar ja Väino Pommer olid koos töötanud ning ammused sõbrad. Kui Pommer haigeks jäi, viidi ta Jõgeva haiglasse. “Äkki tuli teade, et Väino on surnud,” rääkis Liidia Soosaar ja lisas, et Pommer oli omamoodi inimene, kes suhtles vähestega.
Võttis sõbra käsikirjad ja pildid hoiule
“Ka meid kutsuti pärast matuseid Väino Pommeri korterit asjadest vabastama. Tema raamatuid ei vajanud keegi, noodid viis Heldur Valter Jaanusele, kes mulle teadaolevalt võttis nende hulgast üsna vähe endale. Ka osa Pommeri raamatutest tõi minu abikaasa ära, samuti kõik käsikirjad ja pildid. Kohale tulid ka Väino venna Arvo tütred, kuid nemad ei tahtnud midagi ära viia,” jutustas Liidia Soosaar.
Heldur Soosar pani oma sõbra väärtuslikud käsikirjad ja pildid kodus korralikult ära, kuid ta ise lahkus jäädavalt 2009. aastal.
Liidia Soosaar oli Väino Pommeri poolt toodu juba unustanud, kuid kui tema majas hakati remonti tegema, tuli asju sorteerida. Liidia Soosaar hakkas koos miniaga vaatama, mida alles jätta ja mida ära anda. Nii leidsidki nad Pommeri käsikirjad. Kõik oli väga hästi säilinud. Käsikirjad viis Liidia Mustvee raamatukokku, sealt said Mustvee raamatu koostajad veel viimasel hetkel olulist infot, mida trükisesse lisada.
Kaks vana fotoalbumit viis Liidia Mustvee linnavalitsusse, ka sealt said mõned fotod äsja ilmunud Mustvee raamatusse.
Senini on Väino Pommeri haua eest hoolitsenud Liidia Soosaar. Ta on palunud linnavalitsusel kalm kenasti korras hoida. Hauda on küll koristatud, aga Liidia Soosaare hinnangul mitte kuigi korralikult. “Pommer pühendas oma elu Mustveele, linnal ei tohiks küll raske olla tema kalmu eest hoolt kanda,” ütles Mustvee aukodanik.
Aitas koostada esimese raamatu
Väino Pommer aitas koostada ka 1993. aastal Mustvee 500. aastapäevaks ilmunud raamatut. Selle teine autor oli eesti keele õpetaja Kersti Kuusk.
“Väino Pommer oli väga põhjalik inimene, ta kirjutas lausa üksikasjalikult kõik üles. Tema materjal oli alati väga põhjalik, kahjuks kõik sellesse raamatusse ei mahtunud,” rääkis Liidia.
Kui Soosaared Mustveesse kolisid, olid Väino Pommeri vanemad juba surnud, aga Liidia Soosaar on kuulnud, et Väino ema oli olnud väga hakkaja ja ettevõtlik inimene.
Ema Olga neiupõlvenimi oli Viilhein ja nende maja tuntigi Viilheinade majana. Naine võttis oma majja postkontori. Isa nime Liidia kahjuks enam ei mäleta, tema oli pikka aega alevivalitsuses peasekretär.
“1938. aastal sai Mustveest linn ning isast siis ilmselt ka linnasekretär. Ema töötas pangas ja hiljem ka koolis. Pommerite maja põles sõja ajal maha, neile anti üks väike majake Kivi tänava otsas. Mustvee oli tol ajal varemetes.
Väino Pommeril oli vanem vend Arvo, kes lõpetas aastal 1944 Mustvee gümnaasiumi. Nende õde oli noorelt surnud. Väino oli samuti õppinud Mustvees gümnaasiumis, lõpetas selle 1952 ja hiljem õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust, tal oli juristi diplom,” rääkis Liidia Soosaar.
Mustvees töötas Väino Pommer ka koolis, tegeles orkestriga, oli lühikest aega ka kultuurimaja juhataja. “Tema õpetas koolipoisid pilli mängima. Mustvee puhkpilliorkester oli väga kuulus. Orkestriga tegeles ka Kaljo Kenner, põhiliselt siiski August Luming, hiljem Valter Jaanus,” lisas Soosaar.
Tema sõnul uuris Väino Pommer kogu elu Mustvee ajalugu, kogus vanu pilte, suhtles väga palju inimestega, kogus mälestusi ja rahvapärimusi.
i
HELVE LAASIK
