Venemaa otsus keelata elusloomade sissetoomine Euroopa Liidust on iseäranis tugevaks majandushoobiks Eesti seakasvatajatele, sest siin kasvatatavatest elussigadest eksporditakse umbes 60 protsenti Venemaale. Otsus sunnib seakasvatajaid müüma toodangut märgatavalt madalama hinna eest siseturul.
Konkreetsetele eestimaistele tööstusettevõtetele sealiha müüvaid tootjaid idanaabri piirangud märkimisväärselt ei mõjuta.
Venemaa põllumajandusministeeriumi järelevalveasutus Rosselhoznador kehtestas Euroopa Liidu riikidest elusloomade ja ka sigade sisseveokeelu. Põhjuseks toodi Lääne-Euroopas kasvatatud sigade nakatumist schmallenbergi viirusse. Maalehe andmetel on Eesti seakasvatajatele ette heidetud puudusi karantiininõuete täitmisel ja haigete loomade registreerimisel.
Otsitud põhjused
Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Arles Kaup nimetas neid põhjusi suuresti otsituteks. Meie maakonnas vastavad kõik eksportfarmid kaasaja nõuetele. “Näiteks Puurmani vallas Kureojal asuvas osaühingu Markilo farmis peetakse sigu lausa viimase peal tingimustes,” kinnitas ta.
Markilo omanik ja juhataja Urmas Laht saabus eelmise nädala lõpul tööreisilt Venemaalt. “Impordikeelust väljapääsu otsida pole mõistagi minu pädevuses. Sel teemal peavad läbirääkimisi pidama Euroopa Liidu ja Venemaa vastavad institutsioonid. Tundsin aga huvi, mida arvavad praegusest olukorrast Markilo Venemaa koostööpartnerid, milline on nende huvi ja võimalused jätkata kaubandussuhteid pärast piirangute lõppemist,” rääkis ettevõtja.
Urmas Laht märkis, et sarnaselt teiste majandusharudega, tekitab ka seakasvatuses püsiva partneri lühema- või pikemaajalisem kadumine tagasiööke. “See ei tähenda, et me oma toodangut kuhugi müüa ei suuda. Probleem on aga tasuvuses. Tekkinud olukorras saame võrreldes varasemaga vähem raha. Eestis pakutakse praegu umbes sama hinda, mida saime sigade realiseerimisel Venemaale möödunud aasta jaanuaris-veebruaris.”
Sead ei jää müümata
Muu hulgas ka seakasvatusega tegeleva Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu sõnul on Venemaalt tulnud keelu kohta veel vara sügavamaid järeldusi teha.
“Me ei tea, kui kaua keeld kestab ja missuguseks kujunevad sealiha hinnad. Löök on aga igatahes tõsine. Seakasvatus annab Eestis tööd üsna paljudele inimestele,” märkis ta.
Vähem mõjutavad Venemaa kehtestatud piirangud põllumajandusettevõtteid, kes kasvatavad sigu Eesti lihatööstustele, kellega neil on kindlad lepingud.
“Soome omanikele kuuluval osaühingul Atria Farmid on Palamuse sigalas emiste põhikari ja aastas ligi 65 000 põrast võõrutusfarmide jaoks,” ütles ettevõtte tegevjuht Kalev Martin. Tema sõnul turustab Atria Farmid sigu Valga lihatööstusele.
“Üldiselt on Eesti sealihaturg aga küllaltki väike ja raieliha tuleb piisavalt palju sisse. Seepärast on mõistetav, et paljud seakasvatajad otsivad müügivõimalusi Venemaa turul. Eestis ja Venemaal pakutava sealiha hinnavahe on 20 protsenti viimase kasuks,” lisas ta.
Saimre Seakasvatuse OÜ tegevjuht Jüri Karpovski märkis, et ettevõttele kuuluvas Rõstla sigalas kasvatatakse sigu Rakvere lihakombinaadile. “Nii ei mõjuta Venemaa turu sulgemine otseselt selle sigala toodangu turustamist. Ka müügihind on pikaajaliste lepingutega paigas, nii ei tohiks ka ületootmisest tingitud hinnalangus Eesti turul Rõstla tootmisele mõju avaldada.”
Otsused Moskvast
Jüri Karpovski avaldas arvamust, et Eesti põllumeeste vahetul suhtlemisel Venemaa ärimeeste ja pikaajaliste koostööpartneritega ei mängi poliitika mingit rolli. “Selles valdkonnas oleneb kõik nõudluse ja pakkumise vahekorrast, mis mõjutab hindu. Poliitika ja poliitilised otsused, mis tulevad Moskvast, mõjutavad küll majandustegevust. Sigade ekspordi keeld Euroopa Liidust Venemaale on ju ehe näide. See kahjustab ka otseselt Vene poole majandustegevust. Farmidel, mis on kaetud Rakvere Lihakombinaadi lepingutega, erilist probleemi tekkida ei tohiks. Küll aga tuleb tõsiselt otsida uusi turustusvõimalusi seni Vene turule orienteeritud farmidele. Ette tuleb mõelda nii palju kui võimalik, samas loodan, et Venemaa turg jälle avaneb. Loodetavasti tegeldakse ka Eestis probleemiga riiklikul tasemel. Hetkeolukorras ületab sealiha pakkumine kindlasti nõudluse, seega on karta hinnalangust,” rääkis Karpovski.
i
JAAN LUKAS
