Pajusi Mahetootmise OÜ kasvatab Põltsamaa jõega piirnevatel aladel mahetingimustes lihaveiseid. Pullvasikad müüakse ettevõtetele, kes neid nuumloomadeks edasi kasvatavad.
Osaühingul Pajusi Mahetootmine on ligi 120-pealine herefordi tõugu lihaveisekari, neist ammloomi 87.
“Kasvatame lihaveiseid mahetootmise tingimustes, seetõttu on meil välistatud nuumamiseks vajalike kontsentreeritud söötade ja jõusöötade kasutamine. Seepärast müüme pullvasikad kaheksakuuselt ettevõtetele, kus neid edasi nuumatakse. Aastas turustame keskmiselt nelikümmend pullvasikat. Et lihaveiste pidamise vastu on huvi suurenenud, siis vasikaostjatest puudust pole. Käesoleval aastal sünnib meie karja kaheksakümmend looma. Pullvasikad müüme ning lehmvasikatest kasvatame ammlehmad oma karja täienduseks. Algamas ongi uus poegimisperiood, mis on meie firmale kõige töörohkem aeg,” rääkis ettevõtja Lembit Paal.
Maad tuleks kasutusse võtta
Pajusi Mahetootmise omanikuks ja juhatajaks on Lembit Paali poeg Taavi, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia erialal ja õpib praegu doktorantuuris. Igapäevased toimetamised ja asjaajamised on pereisa Lembitu hooleks.
“Lihaveiseid kasvatama ajendas peamiselt asjaolu, et Põltsamaa jõe äärde jäävad maad Pajusi ja Pisisaare külas on valdavalt piiratud kasutussobivusega turvasmaad, kus traditsioonilise põllupidamisega tegelemine pole kuigi mõistlik. Need maad kannatavad tihti kevadise üleujutuse all. Väetamist raskendavad aga keskkonnakaitsega seotud piirangud. Seda silmas pidades otsustasime hakata jõeäärsetel aladel lihaveiseid kasvatama. Teatud tõuke sellega alustamiseks andis ka kolleegide eeskuju. Näiteks peavad Lustiveres heal tasemel lihaveisekarja Rünno ja Meelis Marmor ning Sadalas Ahti Kalde,” rääkis Lembit Paal.
“Märkimisväärse panuse lihaveiste kasvatamisega alustamiseks andis ka aktsiaseltsis Pajusi ABF loomakasvatusjuhina töötanud Ly Jõras. Tema soovitas ka osta esimesed viiskümmend neli lihaveist Silver Visnapuult, kes kasvatab neid loomi Valgamaal Karula rahvuspargi territooriumil. Selleks kulus tookord 500 000 krooni, mis oli ka suurim investeering. Ostsime täiskasvanud veised, sest karja kasvatamine vasikatest on üsnagi aeganõudev. Karjas on ka seitseteist aberdeen-anguse tõugu lihaveist. Praegu on karjas aga herefordi pull ja me spetsialiseerume seda tõugu lihaveiste kasvatamisele,” rääkis Paal.
Kunagisest laohoonest sai laut
Lihaveised kasvavad Pajusis vabapidamistingimustes kunagisest laohoonest ehitatud laudas, kus vahepeal peeti lüpsikarja mullikaid.
“Enamiku aastast veedavad lihaveised aga karjamaadel, kusjuures neil meeldib ka talvel lumehangedes uidata ja mürada. Tänu sellele on lihaveiste kasvatamine üsna ökonoomne ja vähest tööjõudu nõudev ettevõtmine,” tõdes Paal.
Konkurentsi pole
Lihaveiseid kasvatava firma Aberdeen Topp Genetics eestvedaja Rünno Marmor:
“Lembit Paali ja tema mõttekaaslaste eestvedamisel tegeldakse Pajusi vallas tõsiselt põllumajandusettevõtlusega. Pajusi Mahetootmine pole aga firmale Aberdeen Topp Genetics konkurendiks, sest nende ettevõte kasvatab veiseid lihatootmise eesmärgil, teine aga tõumaterjaliks.
Herefordi lihaveised
*Hereford on maailmas kõige levinum lihaveisetõug
*Selle aretamist alustati Inglismaal Herefordi krahvkonnas 18. sajandi teisel poolel
*Värvuselt on herefordid tumepunased, nende pea, kõht, selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga valged
*Eestisse toodi esimesed herefordi lihaveised 1978. aastal
Allikas: Vikipeedia
i
JAAN LUKAS
