Kohustusliku kogumispensioni idee on tagada pensioniealisele riikliku pensioni kõrvale piisav sissetulek vanaduspõlveks. Igaüks saab valida endale kogumispensionile minekuks sobiva aja. Pole oluline, kas ollakse juba riiklikul pensionil, tähtis on vaid see, et ollakse vanaduspensioni ealine. Eestis on selleks meestel 63 eluaastat ja naistel 59 – 63 eluaastat.
iii
Kogumispensioni saamiseks tehakse pensioni kogumisperioodil sissemakseid, see tähendab omandatakse kohustusliku pensionifondi osakuid. Pensioni suurus sõltub otseselt kogutud summast. Pensioniikka jõudmisel ja kohustuslikule kogumispensionile mineku soovil tuleb selleks esitada avaldus kindlustusseltsile või kontohaldurile, näiteks pangale. Eelnevalt tuleb välja selgitada oma osakute koguväärtus, so. kõikide osakuomanikule kuuluvate kohustuslike pensionifondide osakute väärtus kokku. Oma osakute koguväärtust saab vaadata Pensionikeskuse veebilehe alajaotusest „Minu konto” või internetipankade veebilehtedelt, samuti võib vastava info saamiseks pöörduda panga või kindlustusseltsi poole.
Kas sõlmida pensionileping, valida fondipension või ühekordne väljamakse?
Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeeme on mitu – pensioni makstakse kas perioodiliselt või ühekordselt, eluaegsena või kindla tähtajani. See sõltub osakute koguväärtusest, milline avaldus esitada. Pensionilepingu sõlmimiseks peab avalduse esitama kindlustusseltsile. Eluaegset pensioni tagav pensionileping sõlmitakse siis, kui osakute koguväärtus on võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem. Kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr, võib osakuomanik pensioni saamiseks sõlmida samuti pensionilepingu, kuid ta võib ka pensionifondi valitsejaga leppida kokku fondipensioni. Fondipensioni makstakse seni, kuni kogutud raha jätkub ja väljamaksed ei pruugi olla eluaegsed. Kui osakute koguväärtus ei ole suurem kui 10-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus ka kogu kogutud raha ühekorraga välja võtta.
Fondipensioni kokkuleppimiseks või ühekordse väljamakse saamiseks tuleb avaldus esitada kontohaldurile, näiteks pangale, või elektrooniliselt, Pensionikeskuse veebilehel.
Kogumispensionile minek on vabatahtlik.
Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid hakati tegema käesoleva aasta jaanuarist. Et pensioni kogumist alustati 2002. aastal, siis ei saa esimeste pensionäride jaoks pensioni kogumise periood olla pikem kui seitse aastat. Ei saa eeldada, et kõik osakuomanikud oleksid jõudnud selle ajaga koguda summa, mis oleks neile taganud piisava suurusega eluaegse pensioni. Pensionileping ei ole ainus võimalus pensioni saamiseks. Esimestel aastatel domineerivad fondipensioni väljamaksed ja ühekordsed väljamaksed, mis tähendab, et kohustuslik kogumispension pakub täna paljudele osakuomanikele vaid väikest sissetulekulisa ning sedagi teatud perioodiks.
Ärevust tekitab ilmselt seegi, kui osakute väärtus pidevalt kahaneb. Igaüks saab valida endale sobiva aja kogumispensionile minekuks. Pikas perspektiivis oleks mõistlik pensionifondist raha väljavõtmist edasi lükata, uusi osakuid juurde omandada ja osakute väärtuse tõusule pöördumist oodata, kuid täna ei saa kahjuks keegi kindlalt lubada, et näiteks aasta pärast on raha targem välja võtta või vastupidi.
Selleks, et kohustusliku kogumispensioni väljamakseid edasi lükata, ei pea osakuomanik midagi tegema, aga tegutseda tuleb siis, kui on soov kohustuslikule kogumispensionile minna.
Kohustusliku kogumispensioni kohta leiab täiendavat infot Pensionikeskuse veebilehel (www.pensionikeskus.ee) ja Finantsinspektsiooni tarbijaveebis (www.minuraha.ee).
iii
KERTU FEDOTOV, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist
