Pala valla aukodanik Eha Uusen võidab laulu ja pillimänguga raskusi. Tema kodu lähedal ei toimu ühtegi tähtsat kultuurisündmust, kus ta koos oma õdedega ei laulaks või pilli ei mängiks. Ka kaks CD-plaati on õed Elkenid juba välja andnud, kuigi raskustega.
Õed hakkasid laulma juba lastena ja neid ei õpetanud õieti keegi. “Ise kuulsime oma hääli, niiviisi alustasimegi,” rääkis Eha. Praeguseks moodustavad ansambli “Õed Elkenid” Eha ning Helgi Sild ja Meeli Utsar.
“Terve Elkenite suguvõsa laulab, meil pole kedagi, kes viisi ei peaks.” Pereisa Johannes Elken mängis klarnetit, oli orkestrijuht ja Jõevallas tunnustatud isetegevuslane.
Muusikakooli ei võetud
Helgi Silla tütar, dirigent Ave-Maria Sild lõpetas Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli ning õppis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat 1985–1991 Tallinna riiklikus konservatooriumis. Pärast kõrgkooli lõpetamist tuli ta välja mõttega, et tädid, jätame midagi ka tulevastele põlvedele. Nii ongi sündinud kaks plaaditäit õdede Elkenite lauludega. Neist esimene leidis kiiresti ülihea vastuvõtu, seetõttu said naised julgust juurde ning tegid ka teise CD valmis.
Eha tahtis noorena väga muusikat õppida ja tegi pärast Pala 8-klassilise kooli lõpetamist Tartu muusikakooli sisseastumiseksamid. Erialaained läksid tal väga hästi, kuid puuduliku vene keele oskuse tõttu teda kooli ei võetud. Edasi käis ta ehitustöödel, õppis õhtukeskkoolis ja laulis naiskooris “Leelo”. Just selle kooriga käis ta väga palju igal pool esinemas ja sai korraliku kogemustepagasi.
1957. aastal tuli Eha Tartust koju tagasi ning temast sai Nõva raamatukogu juhataja. Aasta pärast ühendati raamatukogu juhataja koht rahvamaja juhataja omaga.
Noored sisustasid õhtuid tantsu ja pillimänguga
“Ega sellel ajal olnud siis võimalik kutselisi esinejaid igale poole kutsuda. Isetegevust tehti ikka oma rahvaga,” rääkis naine.
Samuti polnud sellel ajal igas kodus televiisorit, mis õhtuid sisustanuks. Nii tuldi meelsasti kodunt välja. Tantsiti akordioni ja keelpillide, mitte orkestri saatel.
Eha Uusen rääkis, et kord enne lihavõttepühi olid poisid külast pesukorvi kanamune kogunud. Õhtul oli rahvamajas lõbus munasöömine ning tants.
“Käisime isetegevusülevaatustel, kust saime esikohti segarahvatantsurühmaga. Samuti laulsime õdedega noortefestivalil Tallinnas,” meenutas ta.
Palju käidi ka pidudel teistes rahvamajades – Palal, Kokoral, Rannal, Saarel, Välgis. “Sõit käis ikka lahtise veoauto kastis. Olime küll vaesed, aga lõbusad noored inimesed.”
Nõva rahva sõbralikkus ja ühtekuuluvus on Eha kinnitusel selle piirkonna tunnuseks. See kõik on edasi kandunud ka nendele inimestele, kes sellesse paika mujalt elama kolinud, kuid nüüd Nõvale jäänud.
Osalenud kõikidel Ranna pillimeeste pidudel
“Sellest ajast olen minagi olnud külapillimees,” rääkis Eha. Koolis õppis ta mandoliini ja kannelt mängima, hiljem lisandus kitarr. Kui keelpillimängijaid veel leidus, siis akordioni julgesid kätte võtta vähesed. Nii õppiski tragi naine selle pilli mängimise ära.
Eha Uusen on musitseerinud kõikidel Ranna pillimeeste pidudel, ta mängib seal akordioni.
“Mul on neli selgroolüli haakidega kokku pandud, ma olen metalli nii täis, et mind vist enam lennukisse ei lastagi,” viskas elurõõmus naine nalja. Kui üks kinnitushaak lahti oli läinud, siis ütles vend talle, et küllap see akordioni mängides juhtuski.
“Pillimeeste peod on väga toredad. Oleme õdedega seal ka laulnud. Laulmine on meie eluga nii läbi põimunud, oleme igal pool esinenud ja laul käib meiega pidevalt kaasas,” on naine rahul.
Peale Ave-Maria pole ühegi õe lapsest professionaalset muusikut saanud, aga nad kõik laulavad ja mängivad pilli.
Eha Uusen, kes 18 aastat Nõval kultuurijuhina töötas, õppis seda tööd Tallinnas kaugõppes.
Laulavad kõikidel kohalikel pidudel
Viimati laulis Eha õdedega möödunud suvel Villem Ernitsa sünniaastapäeval, mis oli juubelinumbriga. Jõevalla kodukandipäevadel ja Nõva küla kokkutulekutel on nad samuti alati platsis. Kodukandipäevi peetakse seal regulaarselt ja need on väga rahvarohked.
“Ave-Maria teeb ise laule, need tulevad tal väga head välja ja muidugi me laulame ka neid,” kinnitas Eha.
Õed Elkenid on laulnud ka Tartu puuetega inimeste segakooris “Lauluviis”. Selle kooriga esineti kahel õhtul ka Rootsi laevas. Soomes on õdedetrio kolm korda laulmas käinud. Eha laulab praegu ka Pala ansamblis “Eluhelmed”.
Ta on aidanud koguda materjali Valter Vunki välja antud kaheosalise raamatu “Jõe, me koduvald” jaoks. Veel koostas ta Jõevalla kohta kaardi, kus on peal kunagi olnud ja praegu alles olevad talud ning majad. Koos Ave Kuslapiga moodustasid hakkajad naised Jõevalla Külade Seltsi.
Saanud teada, et teda on tänavu Pala valla aukodanikuks nimetatud, oli Eha Uuseni esimene reaktsioon tema enda sõnul, et vaat, kus mats!
“Aga soe tunne tuli südamesse, kui mõtlesin pere järjepidevusele. Minu isa Johannes, kes kaugel Mordva mullas puhkab, oli aastaid Pala abivallavanem. Ja nüüd sai tema noorem tütar sama valla aukodanikuks,” ütles naine.
Kolm korda rahvaloendaja
Eha Uusen on olnud oma elu jooksul kolm korda rahvaloendaja – 1959., 1970. ja 1979. aastal.
Tänavu naine enam seda tööd oma õlule ei võtnud. “Ma ei tunne nii hästi arvutit, et praegu selle tööga toime tuleksin,” tunnistas ta.
Energiline ja hakkaja naine
Ranna pillimeeste peo korraldaja Eha Veskimets
Tunnen Eha Uusenit juba sellest ajast, kui me mõlemad noorte naistena üks Rannal ja teine Nõval tööle asusime. “Kokku saime paljudel koosviibimistel, ta jäi mulle juba siis meelde kui väga energiline inimene. Eha on väga heatahtlik ja südamlik, väga avatud, hea suhtleja ja aitab alati kõiki. Ta on üks toredamaid inimesi, kellega ma elus olen kohtunud.”
Kui Eha Veskimets 2005. aastal Ranna pillimeeste pidusid korraldama hakkas, siis mõtles ta eelkõige just kohalikele andekatele pillimeestele esinemisvõimaluste loomisele. “Just Eha Uusen oli see inimene, keda ma teadsin. Rohkem ma esialgu kedagi ei tundnud, aga hakkasin uurima, kes veel mängivad,” tunnistas Eha Veskimets. Nii et Eha Uusen ongi selles “süüdi”, et Rannal nüüdseks juba seitse taolist kokkusaamist on peetud.
Eha Uuseni elukäik
*Sündinud 1937. aastal Mäkaste külas
*Lõpetanud Pala mittetäieliku 8-klassilise kooli
*Õppinud Tartus õhtukeskkoolis
*Töötas ehitustel
*Laulis samal ajal naiskooris “Leelo”
*1957. aastal tuli Nõva raamatukogu juhatajaks
*Aasta pärast liideti raamatukogu ja rahvamaja juhataja ametikoht
*Töötas kohaliku kultuurijuhina 18 aastat
*Lõpetas kaugõppes kultuuritöö erialal Tallinna Ülikooli
*Hiljem on olnud postiljon, kindlustusseltsi töötaja
*2007 pälvis maavalitsuse aukirja maakonna elu edendamise eest
*2010. aastal pälvis Pala valla aasta teo tiitli kodukandi ja rahvakultuuri edendamise eest
*Nõva rahvas tunnustas teda 2011. aastal Villem Ernitsa juubeli korraldamise eest Öökulliga
*2012. aastal kuulutati Pala valla aukodanikuks
i
HELVE LAASIK
