2008. aastal käivitunud Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Õppenõustamise arendamine” raames on Jõgevamaa Nõustamiskeskus juba kolm aastat pakkunud õppenõustamise teenust. Hea meel on tõdeda, et algselt kolmeaastasena planeeritud programm on saanud pikendust ning ka käesoleval aastal on õppenõustamisteenus tasuta kättesaadav kõikidele lastele, vanematele, haridustöötajatele ning teistele lastega tegelevatele inimestele.
Õppenõustamise roll piirkonna hariduselus on mitmekesine. Jätkuvalt kuulub meie põhiliste ülesannete hulka laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste võimalikult varajase märkamise ja individuaalse arengu toetamine.
Vajalikke spetsialiste pole igas paigas
Märgates kodus, lasteaias, koolis, et laps vajab toimetulekuks tavapärasest rohkem abi, on erakordselt tähtis rakendada kohe vajalikke tugiteenuseid ja kompensatsioonimehhanisme. Selleks peab laps läbima põhjalikud pedagoogilis- psühholoogilised ja vajadusel meditsiinilised uuringud. On selge, et Eesti-taolises suurte piirkondlike erinevustega väikeriigis ei jätku vajalikke spetsialiste igasse lasteaeda või kooli. Küll aga on tehtud vajalikud tugiteenused kättesaadavaks kohalikes nõustamiskeskustes.
Kui lapse erivajaduse esmased märkajad on õpetajad lasteaias, koolis, siis tänu kvaliteetsetele täiendkoolitustele ja arenevale õpiabi süsteemile, on nad oma teadmiste ja oskustega ka lapse esmased toetajad.
Mingil hetkel võib aga hea nõu ja julgustav sõna kuluda marjaks ära ka õpetajale, rääkimata lapsevanemast, kellele erivajadusega lapse kasvatamine ja õpetamine seab eluga toime tulemisel topeltkoormuse. Siinkohal on kohaliku nõustamiskeskuse õppenõustamisspetsialistid lähimad abimehed, kes saavad hetkeolukorda määratleda ja koostöös abivajajaga leitakse võimalusi, kuidas jätkata.
Eripedagoog-logopeedi poole on põhjust pöörduda väga erinevate muredega, alates väikelapse arengu- ja kõneprobleemidest, mil logopeed viib läbi kõneuuringu ja määrab lapse arengutaseme. Abivajaja saab asjakohaseid näpunäiteid, kuidas parandada või arendada lapse kõnet ning vajadusel soovitused pöörduda teiste erialaspetsialistide poole. Eelnevad kogemused näitavad, et logopeed on oodatud ka lasteaedadesse teostama kõneuuringuid ning andma hinnanguid laste koolivalmiduse osas.
Logopeed nõustab ka kooliealisi lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilasi. Nii lapsele kui teda toetavale isikule pakub logopeed spetsiifilisi võtteid, kuidas kodus või koolis (erispetsialisti puudumisel) parandada nii lugemistehnikat kui teksti mõistmist. Ka kehvapoolselt õigekirja valdavale õpilasele on olemas erimetoodilisi võtteid, abivahendeid, millele toetudes saab tulemust parandada ja ennast kontrollida.
Alati saab ka nõu küsida
Siinkohal hakkavad logopeedi ja eripedagoogi tööpõld kattuma. Eripedagoogina on samuti oluline erimetoodiliste võtete tutvustamine ning spetsiifilise õppematerjali, samuti laste kõne ning kognitiivsete võimete (tajud, tähelepanu, keskendumine, mälu, mõtlemine) arengut käsitleva kirjanduse soovitamine. Riikliku Eksamikeskuse juures käivitunud programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” käigus on viimasel paaril aastal trükivalgust näinud mitmed tööraamatud, lisaks on õppematerjali ilmunud ka paljudelt tegevlogopeedidelt, millega kursis olemine on aeganõudev.
Eripedagoogilt on hea nõu küsida ka lapsele sobivate tugiteenuste kohta, sobiva õppevormi, võimetekohase õppekava või koguni koolivahetuse kohta. Nimetatud probleemid puudutavad väga sügavalt lapse, perekonna ja sageli ka kooli elukorraldust. Seda kõike saab korraldada alles komplekssete uuringute järel. Siinkohal lisandub eripedagoogile ja kõikidele lapse ja tema perega tegelevatele isikutele vastutusrikas ülesanne pakkuda igakülgset toetust ja julgustust uuringute alustamisel, läbimisel ning ka uuringu tulemustega kohanemisel. Sageli on lapsevanem segaduses, kui lapse areng ei vasta ootustele. Siinkohal pakuvad tõhusat abi õppenõustamise psühholoog ja sotsiaalpedagoog.
Kaasava hariduse tingimustes on õppenõustajad ka haridustöötajate, ametnike jt lastega tegelevate isikute mõttemaailma kujundajad. Hariduspoliitiliselt toimivad Eestis kaasava hariduse põhimõtted, mis on sätestatud ka uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses: haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul elukohajärgses koolis tavaklassis ning talle rakendatakse võimetekohast õpet. Tulevikus tähendab see kergema vaimu-, füüsilise-, meele- ja liitpuudega laste laienevat õpetamist tavakoolis. Need põhimõtted on alles leidmas teed paljudesse haridusasutustesse ja lastega tegelevate inimeste teadvusse, kuid kiiresti muutuvas maailmas vähenevad ka stereotüübid mõtlemises.
i
PIRET HOBOLAINEN, Jõgevamaa Nõustamiskeskuse õppenõustamisteenuse eripedagoog-logopeed
