Hiljuti avati Põltsamaa lossihoovi veinikeldris pidulikult korgid Eesti ainsa vahuveini “Põltsamaa Fest Classic” pudelitel, mis said vabariigi aastapäeva eel elegantsema välimuse ning uuenes ka joogi maitse.
Põltsamaa veinikeldris aset leidnu oli veinimeistrite jaoks traditsiooniline. Veine hindasid asjatundjad ning jookide kõrvale pakuti ka sobivaid suupisteid.
Veinikeldris külalisi tervitanud Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav lausus, et Põltsamaa veinikelder on Põltsamaa linna, piirkonna ja Kesk-Eesti kõige külastatavam turismiobjekt. Aastas külastab lossihoovi veinikeldrit üle 20 000 turisti kõikjalt üle kogu maailma.
Sobiv paik veinide degusteerimiseks
Anti Orava hinnangul on vabariigi aastapäeva eel eriti kohane maitsta just Eesti esimest vahuveini “Põltsamaa Fest”. “Üksteist aastat tagasi Põltsamaa veinikeldris sündinud poolmagus kihisev peojook on nüüdsest oma eale sobivalt soliidsem ja elegantsem. Samuti väärikam, et seda riigi aastapäeval oma külalistele pakkuda. “Fest” on valmistatud kodumaistest õuntest ja seetõttu ongi ta maitsev pidupäevajook,” lausus Orav.
Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul on seekordne “Põltsamaa Fest” pisut uuenenud maitse ja välimusega. Tarbijal tasub teada, et “Fest” sobib serveerimiseks eraldi joogina jahutatult temperatuuril 8-10 kraadi, samuti sobib see hästi kokteilide valmistamiseks. Uuel pudelil on nüüd ka spetsiaalne vahuveini kork.
Lisaks degusteeriti Põltsamaa veinikeldris veel “Põltsamaa lossiveini
Oluline on lõhn
Veinide degusteerimisele olid kutsutud Felixi hea koostööpartneri, restorani “Mekk” esindajad ja terve seltskond sommeljeesid ehk veiniasjatundjaid.
Kutsutute seas oli ka Põltsamaa Felixi eelmine juht ning tõeline veinide tundja Andres Koern, kelle sõnul tasub veinide kirjeldamisel usaldada neid inimesi, kes maitsmist ja maitsete kirjeldamist professionaalsel tasemel on õppinud.
Kõige olulisemaks komponendiks veinide hindamisel on joogi lõhn. Koerni sõnul kirjeldatakse veine sageli üsna asjatundmatult ja lausa lüüriliselt, mistõttu ei saa aru, mida õigupoolest öelda on tahetud. Inimesel on aga väga hästi arenenud just lõhnataju. Seetõttu tasub kõigil neil, kes veinide maitset püüavad kirjeldada, tuletada meelde mõni mällu salvestunud lõhn lapsepõlvest. Just sellest ajast on inimesed tavaliselt kaasa võtnud mingi huvitava lõhnaelamuse.
“Mekk” valmistas suupisted
Veine degusteerisid ja suupisteid pakkusid restorani “Mekk” kokad-kelnerid. Kelner-baarmenide Veiko Puusepa ja Kristjan Arro kinnitusel on Põltsamaa veinid nende restoranis populaarsed. Väga nõutud on alati “Põltsamaa Tõmmu” ja “Põltsamaa Kuldne”. Eriti meeldivad Põltsamaa veinid just väliskülalistele.
Restorani “Mekk” peakokk Rene Uusmees palus külalistel ka hinnata, millest nende pakutud suupisted täpsemalt valmistatud on. See ülesanne ei osutunud üldse mitte lihtsaks isegi asjatundjatele. Suupistete hulgas oli külmsuitsutatud pardifilee teravamaitselise peediga, rosmariinisorbee “Festi” vahuveiniga, mõrušokolaadi kook soolase karamelli, õunavahu ja röstitud pähklitega ja veel mõned muudki haruldased ja maitsvad palad.
Väärikas vein on maitsetelt tasakaalus
Sommeljee Kristjan Markii sõnul on enamik tema ametikaaslasi alustanud oma karjääri kelnerina, nii ka tema. Igas restoranis on kaks kõige tähtsamat tegelast peakokk ning n-ö juhtiv maitsete asjatundja. Kui esimene neist valib välja restoranile sobiva toidumenüü, siis sommeljee ülesandeks on pakkuda välja parimad joogid. Kristjan Markii kinnitusel ei pea marjavein alati magus olema, vaid oluline on, et vein oleks maitsete poolest tasakaalus.
Ta ei püüa alati veine professionaali maitsemeelega hinnata, kuid teeb siiski nii jookide kui toitude puhul enda jaoks väikese analüüsi.
Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul tuntakse laias maailmas enamasti ikka kuivi veine, kuid ka marjaveinidel on kindel koht. Viilol kinnitas, et eestimaised marjaveinid suudavad konkureerida mujal maailmas valmistatavate viinamarjaveinidega.
i
TOOMAS REINPÕLD
