Teisipäeval koostas Eesti Linnade Liidu juhatus õiguskantslerile järelepärimise, soovides teada, kas riigi ülikarmid piirangud kohalikele omavalitsustele ja olukord, kus omavalitsustele jäävad alles peaaegu kõik seadusega ette nähtud ülesanded, ent nende täitmise raha kärbitakse, on ikka seadusega kooskõlas.
Linnade liidu juhatuse liige, Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ütles, et kuigi oli teada, et kärped ja piirangud on tulemas, ei osatud oodata nii suuri muudatusi.
“Põhiseadus, KOKS (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus) ja mitmed muud seadused on andnud kohalikele omavalitsustele hulgaliselt ülesandeid, kuid nende inimväärseks täitmiseks on vaja raha,” rääkis Svjatõsev. Praegu on linnad ja vallad asetatud väga raskesse olukorda ja on riigi poolt kaheti rünnatavad: majandussurutise ajal laekub üksikisiku tulumaksuna niigi järjest vähem raha, riik omakorda vähendab tasandusfondi ja üksikisiku tulumaksu eralduse protsenti.
Esmalt on vähendatud üksikisiku tulumaksu osakaalu, millest omavalitsused pidid esialgse plaani järgi saama 11,93 protsenti, kuid mis langes 11,4 protsendi ehk 2004. aasta tasemele. Viimase kahe aasta jooksul pole üksikisiku tulumaksu osa tõusnud, kuigi riigieelarve kosus. Majandussurutises on riigil nüüd vaja püksirihma koomale tõmmata, loomulikult tuleb ka meil solidaarsust näidata. 0,53 protsenti on aga Jõgeva linna jaoks päris suur summa, see on esialgsel hinnangul neli miljonit krooni.
Vähendati ka tasandusfondi, mille hulgas on pedagoogide töötasud, õpilaste toiduraha, koolimajade remondiraha jne, mille üheks kujunemise komponendiks on ka üksikisiku tulumaks. Tulude vähendamise hüvitisena vähendati kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Muudetakse koolieelse lasteasutuse seadust ning tõstetakse vanuse ülempiiri, millest alates tuleb lastele kindlustada lasteaiakoht, vähendatakse omavalitsusüksuse kohustust tagada lapsele lasteaiakoht kokku 6 eluaastalt 5,5 eluaastale ehk 1/6 ulatuses. Noorsootöö seaduse ja spordiseaduse muudatusega ei ole enam kohalikul omavalitsusel kohustust nende tegevust toetada. Tasandusfondi komponendina ei ole enam toetust lasteaedade renoveerimiseks ja palgavahenditeks.
Samuti kahanesid sihtfinantseeringud, näiteks pole sel aastal enam mõtet unistadagi teede korrashoiust, mille tarbeks seni saadi osa kütuseaktsiisist laekunud rahast ning mis pidi minema tagasi teede korrashoiule. Toetust vähendati 80 protsendi ulatuses.
Riik hüppab alt ära
“Lõplik number pole selge tänaseni, kuid tegevusi tuleb kõvasti kärpida ja mõnest asjast jääme päris ilma,” nentis Svjatõsev. Raskesse olukorda sattunud omavalitsused esitasid õiguskantslerile ettepanekud ja järelepärimise. “Palusime õiguskantsleri hinnangut, kas tulubaasi kärpimine, laenupiirangute rakendamine ja omavalitsusliitudele eelnõude projektide kooskõlastamiseks vaid ühe päeva andmine on seadusega kooskõlas.”
Svjatõsevi sõnul on selge, et kriisi ajal peavad kõik solidaarselt vastutust kandma ning see, kas piiramisega on mindud üle piiri või mitte, on suhteline. Näitena tõi linnapea pedagoogide palgad, millest on räägitud kuude kaupa. Möödunud aasta lõpus kehtestati valitsuse määrusega õpetajate ametijärkude palga alammäärad kasvuga 8 protsenti.
“Lubati palgatõusu ja paljud omavalitsused võtsid aasta lõpus või uue alguses eelarve juba vastu, arvestades lubatud palgatõusuga. Kuid veebruaris kehtestatud valitsuse määrusega tunnistati eelmine kehtetuks ja õpetajate palga alammäära tõsteti vaid 4 protsenti. Paljud kohalikud omavalitsused olid aga töölepingutesse juba muudatused sisse viinud ja palgad kõrgema tasemega välja maksnud, kuid valitsus vahendeid ei eraldanud. Täna on võimalus nendel kohalikel omavalitsustel taotleda palga alammäärade 8-protsendilisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osalist katmist, mis kokkuvõttes tekitab ikkagi ebavõrdse olukorra ja ei anna probleemidele lõplikku lahendust,” rääkis Svjatõsev.
Alates 1. märtsist kehtib uus piirang kohalike omavalitsuste ja nendega seotud ettevõtetele laenude ning muude kohustuste võtmisel. Omavalitsused ning nendest sõltuvad isikud tohivad võtta laenu või muid kohustusi vaid rahandusministeeriumiga kooskõlastades ja ainult Euroopa Liidu struktuurifondide projektide või muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks.
“See paneb meid lausa lolli olukorda. Muidugi me teadsime, et piirangud tulevad ja uusi objekte alustada ei saa, aga me lootsime, et laenu lubatakse ikkagi võtta näiteks avariiliste või pooleliolevate objektide lõpetamiseks,” rääkis Svjatõsev. Linnapea kinnitusel on praegu paradoksaalselt hädas just need omavalitsused, kes on ajanud konservatiivset poliitikat ja toimetanud talupojamõistuse järgi. “Need, kes on hoidnud kokku nii palju kui võimalik ja võtnud laenu alles viimasel hetkel, on tegelikult kõige suuremad kannatajad. Tallinn aga jõudis oma hiigellaenu ära vormistada.”
Pingutused, et eurole üle minna
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Kuigi oli ette teada, et laenupiirangud tulevad, loodeti, et need ei tule nii pööraselt karmid. Oli selge, et uusi objekte ei saa alustada, kuid et ka juba poolelioleva objekti lõpetamiseks ei saa enam vahendeid juurde laenata, oli ootamatu.
Linnade Liit tegi ettepaneku täiendada määrust ja lubada võtta laenu rahandusministeeriumiga kooskõlastamata nendele objektidele, mille poolelijäämisega tekkiv kahju on suurem kui laenu võtmisega tekkida võiv kahju, mida mõõdetaks mõistlikkuse piiridest lähtuvalt.
Jõgeva puhul on selliseks objektiks tulevane bussijaam. Kuigi tavakodanik palja silmaga veel midagi ei näe, on Jõgeva bussijaamal maa-alused kommunikatsioonid valmis ehitatud ja sinna on kulunud ca kaks miljonit krooni. Teist samapalju on ka raha, mis nüüd ootab, et veel kaks miljonit juurde saada.
Rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku kinnitusel on laenupiirangu põhjus see, et riik peab tagama, et suudetakse täita EL eelarve puudujäägi kriteeriumi. Kui Eesti ei täida kriteeriumi, lükkub meie jaoks eurole üleminek mitmeks aastaks edasi. Teine põhjus piirangu kehtestamiseks on majanduslangusest tingitud tulude laekumise märgatav vähenemine.
“Kui lasta omavalitsustel praegu vabalt laenu võtta, võib juhtuda, et tulude kehvema laekumise korral ollakse aasta teisel poolel raskustes olemasolevate võlgade tasumisel. Sellises olukorras peab aga olema laenamisel väga ettevaatlik. Kuigi Tallinn mõjutab olulisel määral omavalitsuste koondeelarvete puudujäägi kujunemist, on eelkõige väikestel omavalitsustel suur riski sattuda tõsistesse finantsraskustesse,” nentis Liivik.
Linnade Liidu juhatus jääb ootama õiguskantsleri vastust. Mis saab edasi? “Protestime, aga mõistlikkuse piirides. Me saame aru, et olukord on raske. 1. oktoobriks on meil võimalik täita Maastrichti nõuded ja koos sellele järgneva ettevalmistusajaga võiks eurole üle minna juba 1. juulist 2010. See taastaks Eesti usaldusväärsuse ja annaks meile edumaa,” usub Svjatõsev.
Ka Sulev Liivik on veendunud, et kuigi omavalitsused ei toeta piirangut, mõistetakse vajadust eurole üle minna.
iii
JAANIKA KRESSA
